Paljunemine Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi
Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. Eesti mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud Eestis küngasmõhnad. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas) ja loomets (hõre männik või kuusik). 30. Muldade levik ★ Paetasandikul Kh ★ Jõelammil AG ★ Sootasandikul S’’ ★ Künkanõlval LKIe ★ Künkajalamil D 31. Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust.
Enamus Lõuna-Eesti talukaevudest(salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega. 80. Mis on stratotüüp? Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. 6 81. Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1meeter. 82. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus(Ladem eooni vältel settinud, Ladekond aegkonna vältel settinud, Ladestu kujunenud ajastu vältel,
kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit). Enamus lõuna- Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ehitatud. Surveline ja heade omadustega *(1) Mis on stratotüüp? oTüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi.Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. *(1) Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed ( 30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. *(1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus/Ladem eooni vältel settinud/Ladekond aegkonna vältel settinud/Ladestu kujunenud
defineerimiseks või iseloomustamiseks. Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. 49. Mis on alvar? Loopealne ehk alvar ehk lood on pool-looduslik niit, mida iseloomustab aluskivimina lubjakivi ning õhuke mullakiht. Näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad. Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. 50. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide idealism, aga sinna ei jõuta. Ladekond Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne)
Kasutamine: varvastarnal on väike tähtsus karjamaataimena. VÄRV-VARJULILL - Nime Asperula tinctoria tõlkimisel saame, asper - kare; varjulille paljudel liikidel on enam-vähem karedad lehed; ja tinctoria - värvimiseks kasutatav, värvainet sisaldav. Sugukond madaralised. Kasvukoht: värv-varjulill on lubja- ja kuivalembene mitmeaastane taim, ta kasvab loodudel, kuivadel niitudel, paeklibul; peamiselt Eesti loodeosas ja läänesaartel. Selle lubjalembese taime varred on kas püstised või tõusvad, neljakandilised kuni 50 cm kõrgused. Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel
annaabi.ee 
