2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'i järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam
Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni 936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja
PINNASE (mulla) KEEMIA Pinnas on segu, koosneb mineraalsest osast, orgaanilisest osast, veest ja õhust. Tüüpiline pinnas ~5% orgaanilist osa ja ~95% anorgaanilist, mineraalset osa Turbamuld ~95% orgaanilist osa Liiv, liivsavi ja savised mullad Mulla pH Savimuld pH 4-6 (happeline) - mustsõstar, vaarikas, maasikas, redis, jõhvikas Liivane muld pH ~7 (neutraalne) õun, kõrvits, kaalikas Lubjakivine muld pH>7 (aluseline) kapsas, peet, kurk, sibul, uba, hernes Mulla pH saab muuta: puutuhk vähendab happelisust tammelehed suurendavad " KEEMILISED VÄETISED Taimede vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N- väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, kus pole soodsaid tingimusi põllumajandusega tegelemiseks. Lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad
avada. 8.Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik
kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia kaart Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas
Valge pilt on suits tekkinud tulekahjust 4. PINNAMOOD Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena
Veel tõstab valge veini headust nn hinna ja kvaliteedi suhe paremas veinis on madalama hinna eest rohkem erinevaid meeldivaid aroome ja maitseid kui kallimal veinil. Mis aga annavad veinile aroomi ja maitse peamisteks teguriteks on kliima, milles valged viinamarjad on kasvanud ning loomulikult pinnas. Ei saa valmistada elegantset ja laia maitse ning aroomibuketiga Rieslingut või Pinot Noir'd kuumas kliimas ning samuti ei valmi Grenache ja Syrah jahedates piirkondades. Nii annab ka lubjakivine pinnas valgele veinile mineraalsust, soolasust, rauarikas punane pinnas aga täidlust ja vürtsikust ning vulkaaniline pinnas happesust-vürtsikust. Veini kirjeldamiseks kasutame oma fantaasiat ja kõikide sõnade lahtimõtestamiseks ei oleks mul piisavalt paberit, küllaga on olemas spetsiifilisemad nn veinisõnad, mis on tuntumad ja mis oleks kasulik meelde jätta. Animaalne termin seostub loomade, naha, veidi ka laudalõhnadega. Viitab veini küpsusele ja täidlusele.
annaabi.ee 
