Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest. Kitiinkest-lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks. Suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätksed suu ümbruses.
Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, värvikirev, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult. Meriroosid meenutavad lilleõisi, nad elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Ümber ta suuava asuvad kümned kõrverakkudega varustatud kombitsad. Võivad kõrvetada ka. Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid on väikesed polüübid, nad elavad tihedalt üksteise kõrval, moodustades kolooniaid.
Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama. Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões. Neid on vähe ja LK all. Rõõneskarp- suurim karp-250 kg. Söödav Rannakarp- mustjas-lillad, kasvavad suureks, vaid soolases vees. Austrid- Toiduks sobilik liik. Elab soojades vetes kaljudel või kivide külge kinnitununa. Looduses tähtsad kuna nad filtreerivad vett, kalad ja teised söövad karpe, sadestavad lubiainet mere põhja, kalade parasiidid. Inimeste elus tähtsad, kuna neid kasutatakse toiduks, pärlid ja ilusad karbid, kodulindudele söödaks, laevaoherd rikub sadamaid ja puitlaevu. 9. Iseloomusta kalmaaride hingamist, vereringet, toitumist, liikumist ja meeleelundeid. Toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest ja ujuvatest selgrootutest. Hingavad lõpustega, mis asuvad nende mantliõõnes. Vereringe on avatud. Liiguvad raketi põhimõttel, kalmaar liigub u. 40 km/h
Kõige rohkem loomaliike, tähtsaim rühm vähid Lüliline keha- lülide vahel kest õhem, et liigutada, seetõttu lülilised jalad painduvad kitiinainest kest- kaitseb ja toestab keha, takistab aurumist lülilised jätked(jalad, tundlad jm)- käimiseks, ujumiseks, info vastuvõtmiseks, toitumiseks Vähid: väga vana rühm, soolases või magedas vees, , liiguvad vabalt, mitmesuguse kujuga Jõevähid, krevetid, homaarid, verikirbud. Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks
Nägemine: paar liitsilmi, mõnel rühmal lisaks lihtsilmad (nende abil tajub vaid valguse muutust). Enamus putukaid ei näe kaugele, v.a kiil, kel on suured liitsilmad ja kes näeb teisest kaugemale Hingamine: Putukad hingavad trahheede abil. 8. Jõevähi välisehitus. Väiksemad vähilised: vesikirbud, aerjalalised ja kakandid. Vähkide hulka kuuluvad jõevähid, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised). Kitiinkest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku, sp nim neid ka koorikloomadeks. Keha koosneb paljudest lülidest, millest moodustub kolm keha piirkonda: pea, rindmik ja tagakeha. Paljudel pea ja rindmik kokku kasvanud ning kaetud kilbiga Paarikaupa lülilised jätked, millel erisugused ül-d: abiks käimisel, ujumisel, keskkonnast info vastuvõtmine, toitumine. Osadel vähkidel kaks eesmist käimisjalga arenenud suurteks sõrgadeks.Tundlaid kaks paari. Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks
Hüdra sigib nii pungudes kui ka suguliselt. Meduusid on mereloomad, kelle lai kumer keha meenutab vihmavarju. Liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Tal on omapärane paljunemisviis. Tema elutsüklis on nii meduusi- kui ka polüübistaadium. Nt millimallikas Meriroosid saavad elada seal, kus on piisavalt soolane vesi ning nad elavad polüübina. Nad meenutavad lilleõisi ning elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult. Korallid on väikesed mõne millimeetri pikkused polüübid. Korallidel moodustab õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid elavad enamasti kolooniatena ning nende elutegevuse tulemusena moodustuvad soojades meredes korallrahud ja korallsaared. Tähtsus: väikeste loomade elupaigaks. 26. Usside üldiseloomustus Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pehme, sageli lülilise kehaga loomi. Paljud sellise
loomtoiduline loom - loom, kes toitub teistest loomadest 44 lõpused - loomade hingamiselundid, mille abil omastatakse vees lahustunud hapnikku 50 lõpperemees - organism, kelles paljuneb vaheperemeest kasutav parasiit 56 lühipäevataim - taim, mille areng pidurdub, kui päev pikeneb üle 12 tunni 87 lülijalgsed - selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest kest 26 M mantel - limustel koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet koja moodustumiseks 18 mantliõõs - mantlihõlmadega ümbritsetud õõs karpidel ja peajalgsetel 22 meduus - ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom 10 mittesuguline e suguta paljunemine - paljunemisviis, mille korral järglane saab alguse mõnest vanemorganismi kehaosast 52 moondega areng - areng, mille korral munast koorunud järglane (vastne) erineb täiskasvanust olulisel määral 54 mügarbakterid - liblikõieliste taimede juurtega sümbioosis elavad bakterid, kes seovad õhulämmastikku 70
annaabi.ee 
