31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47
survel . Kui slipile jõuavad kahelpuud , vabastatakse kaablid vaierikärude küljest ja alustatakse traalnooda väljatõstmist . Pärast kahelpuude jõudmist traalvintsi trumlite juurde hakatakse traalnoota dzilsonite ja vintsi koppade abil tekile tõstma . Algul tõmmatakse tekile gruntropp , seejärel traalnooda võrkosad ( kui võrkosa tõmmatakse sisse , siis laeva sõu kruvi ei tööta ) ja siis pära koos kalaga . Pära veetakse losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kuid kui traalnoot on lastud sisse pardapoolt mitte ahtrist siis on sisse võtmine keerukam . Näiteks peab laev tegema tsirkulatsiooni . Sisuliselt teeb laev ringi peale traalnoodale ja selle tulemusena ei võta traalnoot vertikaalasendit ja ei lase kala välja . Paraja tuulega on see tegevus kindlasti vajalik . Ahtritraalimisel sellist asja pole vaja teha .
Peelestik ja taglas Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas. Seisavtaglase moodustab peelestik (mastid, tengid, kahvlid, poomid, raad, saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal- ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid (staak), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist. 20 Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid (kasutatakse lisaks
4. Taglaseketid Kulumine ei tohi olla rohkem kui 10%. Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest. On olemas ka valatud ja stambitud kette. Kasutatakse kohtades, kus on nõutav suur tugevus, vastupidavus merevee korrodeerivale toimele, kuumusele ja hõõrdumiskahjustustele. Lülid on kas ümmargused või ovaalsed, eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Pikkade ovaalsete lülidega kette kasutatakse näit. losspoomide dopenantide otsa fikseerimiseks tekil. Lühikeste ovaalsete lülidega kette kasutatakse jooksvas taglases, väikeste laevade roolitrossides ja ka kauba kinnitamisel. Taglaseketid jagunevad: kalibreeritud ja mittekalibreeritud. Kalibreeritud kett: kõrvalekalle keti sammus on kuni 3% lüli diameetrist, laiusest kuni 5% diameetrist, on laevades väga harva kasutusel. Mittekalibreeritud: kõrvalekalle sammus ja laiuses on lubatud kuni 10% diameetrist
Kokkurullitavad luugikatted. Selliseid kasutatakse vaid spetsialiseeritud laevadel, kus nad täidavad mingit erilist ülesannet või nõuet. Tihendid. Tihendite mitmekesisus on suur. Eri kohtades ja eri tüüpi luugikatetel kasutatakse ka erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi.
Kokkurullitavad luugikatted. Selliseid kasutatakse vaid spetsialiseeritud laevadel, kus nad täidavad mingit erilist ülesannet või nõuet. Tihendid. Tihendite mitmekesisus on suur. Eri kohtades ja eri tüüpi luugikatetel kasutatakse ka erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi.
Kokkurullitavad luugikatted. Selliseid kasutatakse vaid spetsialiseeritud laevadel, kus nad täidavad mingit erilist ülesannet või nõuet. Tihendid. Tihendite mitmekesisus on suur. Eri kohtades ja eri tüüpi luugikatetel kasutatakse ka erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi.
Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid • Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 13 • Peelestik. Seisev ja jooksev taglas, otstarve, hooldamine ja kontrollimine. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid, signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Seisevtaglaseks on vandid ja taagid(staak), mis toetavad laadmaste ning signaal-ja radarimaste. Vandid tehakse 40-50mm-st terastrossist. Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse erinevaid liike trosse. Peelestik erilist hooldamist ei vaja, tavaline igaastane värvimine. Määrimist vajab
annaabi.ee 
