ja Euroopa sisemeistrivõistlustega 1970. a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti kergejõustiku vanust. 1920. aastal püstitas Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailma tippmargi, mida ei kinnitatud, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali
Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936) Voldemar Väli (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Pariis 1924) Voldemar Väli (Berliin 1936) Eduard Pütsep (Pariis 1924) Jüri Lossman (Antwerpen 1920) Albert Kusnets (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Antwerpen 1920) Alfred Schmidt (Antwerpen 1920) Nikolai Veskin (Amsterdam 1928) Martin Klein (Stockholm 1937) Jaan Kikkas (Pariis 1924) Aleksander Klumberg (Pariis 1924)
Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924
Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 6
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26),
Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse,
(1996), Tõnu Tõniste (2000) ja Erki Nool (2004). XXIX suveolümpiamängude avatseremoonial 8. augustil Pekingis kannab Eesti lippu Martin Padar, teatab Eesti olümpiakomitee. Judoka Martin Padar saavutas Euroopa noorte olümpiapäevadel 1995. aastal esikoha, ta on võitnud medaleid EM-võistlustelt ja juunioride MM-võistlustelt. Eesti lippu on suveolümpiamängude avatseremooniatel kandnud Harald Tammer (1920), Jüri Lossman (1924), Gustav Kalkun (1928), Osvald Käpp (1932), Erich Altosaar (1936), Heino Lipp (1992), Jüri Jaanson (1996), Tõnu Tõniste (2000) ja Erki Nool (2004). Avatseremoonial sammub Eesti delegatsioon Pekingi olümpiastaadionile kolmeteistkümnendana, Iirimaa järel ja Andorra ees. Pekingi olümpiatuli jõudis Hiina müürilePekingi olümpiamängude tuli jõudis neljapäeval hommikuudus Hiina müürile, kust ta alustas teekonda Pekingisse, vahendab BNS Reutersi uudist.
ning pallimängusid selle ala inspektor Oskar Koni. 6. detsembril 1942 alustati Eesti meistrivõistlusi ringkonnaklassides (kokku 4-s ringkonnas 24 meeskonda). Naiskondi alustas kaheksa. Meeste finaalturniir peeti sõja aja kohta esinduslikult Kadrioru Tennishallis kuue meeskonna osavõtul. Meistritiitli võitis Tallinna ,,Kalev", kelle mängivat treenerit Bernhard Noorit peeti 20 aasta pikkuse sporditegevuse eest meeles mälestusesemega ja selle andis üle Eesti sõjaaegne spordijuht Jüri Lossman. Järgmine sõjaaasta, 1944. a on Eesti korvpallis läinud ajalukku erandlikuna peeti kahed meistrivõistlused. Talvised meistrivõistlused, mis algasid 29. jaanuaril 1944 juba tolleks ajaks taastatud Eesti Käsipalliliidu juhtimisel tuli koheselt ka katkestada, sest 30. jaanuaril sakslaste poolt väljakuulutatud üldmobilisatsioon haavas tõsiselt Eesti sporditegevust 1904 1923. a sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise läbi. Sellele
annaabi.ee 
