7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja
lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel
Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine. 13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal? Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa) Truväärid (Põhja-Prantsusmaa) Minnesingerid (Saksamaa) 14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama. Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides. 16. Organum.
sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle
küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda · Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu · Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile · tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami · ta armus naisesse · Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu · Yvain abiellus M.R. lesega · daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema · Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast · Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta oli 2a hiljem naasnud koju) · Yvain on ahastuses
Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond. Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälset musitseerimist on tulnud väga paljud suulised muusikakultuurid. Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab aga noodikirja kasutamist. Esimese ja teise aastatuhande
rändmuusikutele. Üldiselt olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesandeks oli rüütlit pillidel saata. Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel. 16. Kuidas ja miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? (lk. 53) Teatakse ka naissoost rüütlilaulikuid -- sõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel. 17. Missugune oli rüütlilaulude temaatika? (lk. 53) Tunti põhiliselt kaht tüüpi laule: armastuslaulud ja kangelaslaulud. Armastuslauludele oli iseloomulik oma südamedaami lausa religioosne jumaldamine, mis meenutab Jumalaema austamist keskaegses kirikumuusikas. Siiski oli rüütlilaul sisult ilmalik. Kangelaslaulud on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud 11.sajandist. 18. Missuguseid muusikainstrumente kasutati keskajal? (lk. 58-61) Enne 13
Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Vähemalt algul andis tooni kõrgaadel: laulikute hulgas oli kuningaid, hertsogeid ja krahve, samuti kõrgvaimulikke. Hiljem kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud. Kuulsaimad laulikud olidki enamasti koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu Akvitaania Eleonore'i (u 1122-1204) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne'i õukonda. Kuulsaid daame oli aga ka laulikute endi hulgas, nagu Beatritz de Dia.. Peamisteks on selles traditsioonis armastus-ja kangelaslaulud. Armastuslaulud on seotud rüütlikultuurile väga iseloomuliku südamedaami kultusega. Ka kõrgest soost
annaabi.ee 
