Rootsi renessanss – 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul,
Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks
ehitamist- tegi uue kupliplaani( seda peetakse kõige ilusaimaks maailmas) ja muutis põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda. Ta stiil muutus eriti populaarseks 18s teisel poolel. Veel arhitekte : Sanmicheli?, Sansaisho, da Cldine Zerlio? Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid
Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest
relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Pervoo kirikutes. Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna kindlus (romaani lossi tüüp) 13.-18.sajand Rootsi renessanss 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul,
relvaruum. • Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Porvoo kirikutes. • Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. • Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj.) ja hämenlinna kindlus (romaani loss tüüp) 13-18.saj. Ämenlinna ... ROOTSI renessanss 16.saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul,
Ta maalis provintsiaadlikke ja keskklassi inimesi. Inimesed on elegantsed ja puised. Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust
Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab, eelkõige üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdusega aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu- see on eelkõige liikumine, äge võitlus- on täis suuri vapustusi. Meelisteemadeks muutusid usumärtrite kannatused ja antiigikangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Lossiarhitektuuris kujunes hiilgeajaks. Muusikas oli oreli- ja keelpillimuusika kõrgaeg. Tekkisid orkestrid, arenes välja kammermuusika. Barokk tähendas itaalia keeles eriskummalist, veidrat. Barokk levis kõige rohkem Itaalias ja Hispaanias. 23.Missuguseid barokk- kultuuri tunnuseid võib leida W. Shakespeare näidendist ,,Torm" Allegooria- klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor, milles narratiivi (jutustuse) osadenatoimivad asjad ja isikud (nii luules,
annaabi.ee 
