tõlgendada tingimusi, mis keskkonnas valitsevad ja tegutseda seeläbi õigesti, võtta kasutusele õiged abinõud ja vahendid. Mõlemad uuringud näitavad, et organiseerimise protsessis tuleb langetada väga palju otsuseid. Uuringud näitasid ka seda, et efektiivne organisatsioon sõltub tasakaalu saavutamisest strateegia, tehnoloogia, struktuuri, inimeste vajaduste ning väliskeskkonna vahel. (Morgan 2008) Mitmed Harvardi uurijad, keda juhtisid Paul Lawrence ja Jay Lorsch huvitusid kahest ideest, mida nad ka uurisid. Esimene idee seisnes selles, et on vaja erinevaid organisatsioone tulemaks toime erinevate turu ja tehnoloogia muutustega. Organisatsioon kui organism 9 Teiseks ideeks oli see, et organisatsioonid, mis tegelevad ebastabiilsetes ja tormiliselt arenevates keskkondades peavad saavutama osakondade eristamisel kõrgema taseme kui
(Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega? Väliskeskkond on organisatsiooni kujundamisel kõige olulisem tegur, see ei ole muutumatu Organisatsioon ja selle sisekeskkond peab kohanema väliskeskkonnaga. Muutus organisatsiooni keskkonnas kutsub esile muutuse organisatsioonis ja selle juhtimises (Lawrence & Lorsch) Uurisid 6 keemiatööstuse ettevõtet. Küsimus: mis tagab organisatsiooni edu ja kohanemisvõime väliskeskkonnaga? Organisatsioon saab edukalt oma keskkonnas funktsioneerida olles kas samal või kõrgemal komplekssuse tasemel Organisatsioonid peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama organisatsiooni siseseid (all)üksuseid ja süsteeme. Eristamine ja integreerimine. Organiseerimine - Üks juhtimise põhifunktsioone (planeerimine, organiseerimine, kontroll ja
Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna
sisekeskkond peavad kohanema väliskeskkonnaga, muutus org'i keskkonnas kutsub esile muutuse org'is ja selle juhtimises, org kui tervik peab vastama keskkonnale või muutuma koos sellega. Lawrence&Lorsch- org saab edukalt oma keskkonnas fukntsioneerida olles kas samal või kõrgemal kompleksuse tasemel. Org'id peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama org'i siseseid üksuseid ja süsteeme. Isomorfism- isos- ühesugune, morphe- vorm. Eristamine ja integreerimine. Põhimõtted: oluline leida tasakaal eristamise (paindlikkus) ja integreerimise (koostöö) vahel. Kõige edukamad ettevõtted olid kõrge skooriga mõlema väärtuse puhul Mida suurem on org
Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna
Madal formaliseeritus 7 Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi Kõige olulisem mõju on situatsioonil(keskond ja tehnoloogia) On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga T. Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C. Argyris – A- tüüpi organisatsioonid vähendavad töötajate iseseisvust ja loovust ning riskivõtmist
keskkonnast, milles see toimub. Leavitt (1965) kirjeldab organisatsioone neljast omavahel seotud elemendist koosnevana - ülesanne (või eesmärgid), tehnoloogia, inimesed ja struktuur. Hilisemad uuringud (Buchanan, Badha 1999; Markus 1983; Pfeffer 1992) on lisanud veel ka mõjuvõimu teema. Veel peetakse organisatsiooni muutuste läbiviimisel oluliseks organisatsioonikultuuri teemat, sest see võib positiivselt või negatiivselt mõjutada muutuste läbiviimise protsessi (Lorsch; 1986; Martin 1992). Boddy ja Macbeth (2000) leidsid, et piisavate ressursside eraldamine omab statistiliselt olulist mõju projekti tulemusele. Kombineerides neid uuringute tulemusi selgub, et projekti keskkonna moodustavad: äriprotsessid, tehnoloogia, ressursid, struktuur ja tööjaotus, inimesed ja nende pädevused, organisatsioonikultuur, mõjujõud. 11
annaabi.ee 
