kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased) kl hiidjalgsed kl odasabalised kl ämblikulaadsed
jpg oxygen. Instead, the animals thrive in an · http://www.life.uiuc.edu/crofts/bioph354/nad.html environment surrounded by 'poisonous' · http://www.efn.uncor.edu/dep/biologia/intrbiol/cdel2.htm sulphides. These are tiny (less than 1 mm in · http://kentsimmons.uwinnipeg.ca/cm1504/respiration.htm length). · The animals belong to the phylum Loricifera . · Significantly, these animals lack mitochondria. http://www.biomedcentral.com/1741-7007/8/30/abstract 3
närvisüsteem. Keraskärssussid Keraskärssussid ehk priapuliidid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss. Kerakärssusse on teada 16 liiki.Läänemeres elab 2 keraskärslaste hõimkonda kuuluvat liiki: harilik silinder-kärslane ja lõpussaba-keraskärslane.Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk-Kambriumi ajastikust. Keraskärssusside lähimad sugulased on tõenäoliselt siilussid ja Loricifera 'd need üheskoos moodustavad rühma Scalidophora.Kerakärssussid võivad olla nii röövloomad kui settesööjad. Konuvaglad Konuvaglad on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144320 liiki. Konuvaglad on bilateraalsümmeetrilised ja lülistumata maritiimsed ussid.Neile on iseäralik sissetõmmatav kärss.Konuvaglad on lahksugulised. Rõngussid Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi, kaasa arvatud hästituntud vihmaussid ja kaanid
näiteid. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30
parapood kujuline magu Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida SubPH hulkjalgsed myriapoda CL sadajalgsed chilopoda
kellel puuduvad kombitsad; neil on tugevalt arenenud "alalõug" e nokk, millega vaenlasi haarata; teised kaitseloomikud on vibrakulaarid, neil on arenenud eriline vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised.
Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid) Lophotrochozoa -Entroprocta(kummarloomad) -Priapulida(keraskärssussid) -Platyhelminthes(lameussid) .Ectoprocta(sammalloomad) -Loricifera(rüüloomad) -Mesozoa -Brachiopoda(käsijalgsed) -Onychophora(küüsikloomad) -Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid) -Gnathostomulida(lõugussid) -Mollusca(limused) -Arthropoda(lülijalgsed) -Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed)
annaabi.ee 
