· nitrofurantoiin · griseofulviin Hormoonid Krambivastased ravimid · kortikosteroidid · lamotrigiin · östrogeenid · karbamasepiin · spironolaktoon · fenobarbitaal · progesteroonid · fenütoiin Antihistamiinikumid Süsteemse toimega Muu dermatoloogilised · difenhüdramiin ravimid · kullapreparaadid · loratadiin · isotretinoiin · asatiopriin
ibuprofeen, paratsetamool), lastele lahus või suposiidid (nt paratsetamool); köharavimid rögalahtistavad tabletid või lahus täiskasvanutele, siirup lastele; nohuravimid ninakinnisuse korral aerosoolid või tabletid, lastele meresoolalahuse spreid või tilgad; kurguvalu leevendavad ravimid aerosoolid või imemistabletid; allergiavastased vahendid tabletid täiskasvanutele (nt. tsetirisiin, loratadiin jt.), lahus lastele (tsetirisiini lahus alates teisest eluaastast); seedetraktihäirete korral kõhulahtisuse korral loperamiid (alates 12. eluaastast), söetabletid, probioootikumid, diosmektiit. Lühiajalise kõhukinnisuse korral Duphalaci lahus, Microlaxi klüsmid (mõlemad sobivad ka lastele). Imikutele gaasirohud (nt. simetikooni tilgad); haavahooldusvahendid marlisidemed, haavatampoonid, plaastrid,
esilekutsustud toimele. 7.Milline on nikotiini toime veresoontele?..kahjustavad Kas nikotiin ergutab või pärsib oksekuskuse tööd? Kuidas mõjutab nikotiin kesknärvisüsteemi regevust?. ergutab nikotiin närvisüsteemi 8.Kas 2 adrenoblokaatorite toimel vererõhk tõuseb või langeb. Kuidas mõjuvad 2 adrenomimeetikumid bronhide lihastoonusele?.. 9.Nimeta H2 histamiiniblokaatior.. Astemisool, Loratadiin, Tsetirisiin, Ebastiin Milliste haiguste puhul seda ravimit kautatakse?. soodustavad mao- ja 12- sõrmiksoole haavandi paranemist. Histamiinoblokaatorid aktiveerivad/pidurdavad kesknärvisüüsteemi tööd. Milline on histamiini toime veresoontele.. veresoonte läbilaskvuse vähenemine · 10Millised on üldised soovitused mikroobivastaste ravimite kasutamisel et saavutada parimat raviefekt? Tea ja tunne antibiootikumide allergilisi reaktsioone. Tea ja tunne ka teisi
Seerumi krüoglobuliinid külma urtikaaria puhul röntgen rindkerest, ultraheli uuring siseelunditest, naha histoloogiline uuring (urtikariaalse vaskuliidi kahtlusel) Urtikaaria ravi Kõige parem ravi on põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine. Suukaudsete antihistamiinikumide (AH) kasutamisega saavad enamus urtikaaria haiged leevenduse sügelusele ja taandub või väheneb kuplade teke. AH-d ei mõjuta haiguse vallandumise põhjust. Kaasaegsed AH-d (loratadiin, desloratadiin, tsetirisiin, levotsetirisiin, ebastiin) ei tekita unisust, toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 t. See teeb ravimi võtmise mugavaks, tavaliselt üks kord päevas. Kui haigusnähud ei taandu ühe antihistamiinikumiga, on soovitav nõu pidada arstiga. Aidata võib annuse suurendamine, ravimi vahetamine või mitme ravimi kombineerimine. Glükokortikosteroidid (GKS). Kasutatakse lühiajaliselt väga ägedate ja laialdaste urtikariaalsete reaktsioonide puhul
Siit saame siis I põlvkonna antihistamiinikumide kasutmisnäidustused: 1) allergia (allergiline riniit, urtikaaria), eelistada ravimeid, mis ei oma tugevalt väljendunud kõrvaltoimeid 2) oksendamisvastase ainena (merehaigus näit), vt kõrvalotimed 3) sedatiivse toime saavutamiseks (antakse lastele uinumise soodustamiseks) vt kõrvaltoimed II põlvkonna antihistamiinikumid on: 1) loratadiin 2) tsetirisiin Eeliseks on see, et II põlvkonna antihistamiinikumid ei läbi HEB-i ja ei oma kolinoblokeerivat toimet (vt kõrvaltoimed). Seega on nende kasutamine allergiliste reakstsioonide ravis eelistatud. 3. Soolemotoorikat mõjustavad ained 3.1. Soolemotoorikat aktiveerivad ained (lahtistid). Lahtistite klassifikatsioon, võrdlev efektiivsus Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool)
12. Millised ravimid sobivad/ei sobi kasutamisks lastel, rasedatel ja eakatel? Miks? Raseduse korral enamasti andmed puuduvad või on limiteeritud. Kasutada ainult siis kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski. Vajadusel eelistada lokaalselt toimivaid ravimeid. Rasedad patsiendid- allergeeni vältimine ja mittefarmakoloogiline ravi. Kui vaja ravi teha siis kergete sümptomite puhul loratadiin või tsetirisiin 10 mg kord päevas on näidanud suhtelist ohutust (B kategooria). Intranasaalsetest glükokortikoididest budesoniid (B kategooria). · Eakatel vältida I pk antihistamiinkume põhjustavad uimasust, reaktsioonivõime langust. Teised ravimid nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid (Mkolinoblokeeriva toime kumuleerumine). · Dekongestantide (Sudafed, Xymelin) kasutamine lastel: · lokaalsed dekongestandid (ninatilgad, spreid):
annaabi.ee 
