KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE KANNUDESSE KASVUSÖÖTMESSE (SELEKTIIVSÖÖTMELE), MILLES ELAVAD JA PALJUNEVAD HÜBRIDOOMID.
otsida ja hävitada massihävitusrelvi. 2009 Lääne suurkorporatsioonidel oli esimest korda pärast 1972. aasta LõunaIraagi naftaväljade riigistamist taas suurem ligipääs Iraagi naftamaardlatele ning sellel võimalusel haarati sarvist. 2010 Lõpetati ametlikult sõda. Selleks ajaks ei olnud endiselt leitud ühtegi massihävitusrelva, oma lõpu olid leidnud sajad tuhanded tsiviilisikud ja sõdurid, ning Iraagi naftaäri õitses läänemaailma jaoks lopsakamalt kui kunagi varem. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kongo Demokraatliku Vabariigi konflikt 1890. vallutas Belgia kuningas Leopold II Kongo ning haaras enda valdusse sealsed maavarad. Kongo iseseisvus aastal 1960. Juba varsti algasid riigis konfliktid ning
Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Eelis: kasutatakse raskestipaljundatavate taimede puhul (orhideed, viljapuud), meristeemrakud on viirusevabad ja jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitses. 9. Kirjelda, kuidas on võimalik hübridoomitehnoloogia abil saada monoklonaalseid antikehi. Millised on sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused? Sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused on viiruste tuvastamine, meditsiiniline ja veterinaarne diagnostika (nt rasedustest). Inimese monokloonseid antikehi on võimalik kasutada ravis nakkushaiguste ja vähi puhul. 10
Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukihist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsub, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. ( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset) 8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10
Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse. Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Eelised: Saadakse viirusevabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. Nad on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumalt saaki. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Hübridoom rakkude hübriidid. Kasvajarakud. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. Luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod, mis võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid.
Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi. Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse? Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8. Mis on antiseerum?
pinasesse. Kõigi taimeliikide meristeempaljundus ei õnnestu ühtmoodi hõlpsalt, sest nõutavad arengu- ja kasvutngimused on eri taimeliikidel mõnevõrra erinevad. Meristeempaljundust hakati kasvatama raskesti paljundatavate taimede (nt. Orhideed, viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemrakud, esmajoones tipumeristeemis, on tavaliselt viirusvabad. Viirused kahjustavad taimi. Viirusvabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljunemisel kantakse haigustekitajad edasi. Meristeempaljundust kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. Näiteks saab paljundatud taimi ümberistutada uude kasvukohta või ka vanasse, et taastada kaduvat populatsiooni. 3.2 Imetajate kloonimine
rohkusest ja ümbritseva keskkonna tingimusest. Mulla vee vähesuse korral ka transpiratsioon väheneb, näiteks kuivas kliimas transpiratsiooni intensiivsus väheneb 30 kuni 70 protsendini, võrreldes selle intensiivsusega täielikult veega varustatud mulla korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu.(Laas 1967) Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid
Vee äravoolu saab reguleerida. Viinapuud taluvad küllaltki erinevaid mulla pH tasemeid, alted 5,5- st (happeline) kuni 8,5-ni (leeliseline), kuigi skaala mõlemas otsas olevaid muldi oleks parem parandada ja eriti pookealused peavad taluma ka ekstreemsusi. Määrava tähtsusega on ka toitainesisaldus. Viinapuud vajavad mitut elementi, eriti lämmastikku, samuti fosforit, kaaliumit ja mitmesuguseid metalle. Ent üleväetamine- eriti lämmastikuga- paneb viinapuu võra lopsakamalt kasvama, nii et kobarad jäävad varju ja see takistab marjade küpsemist. Kui pinnases on liiga palju kaaliumi, siis väheneb mahla happesus, vein ei ole tasakaalustatud ja selle iga lüheneb. Tuleb teha lõpp müüdile, et pinnas annab veinile maitset, sest selle kohta pole tõendeid. Moseli veinide maitset võib kirjeldada kiltkivisena ja Chablis´ oma ränisena, kuid põhjuseks pole see, et pinnases sisalduv kiltkivi või räni lisaksid maitset. Ent kuigi seda
kohaseks tegevuseks. Tugevalt meigitud silmad ja kitsad, Ambori vibu meenutavad veripunased huuled olid 20-ndail seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks (Sangla 2005: 92). Kahekümnendal sajandil oli euroopalik kosmeetika juba peaaegu tervislikul alusel (Raipala-Cormier 2011: 208). Viiekümnendatel oli pearõhk silmadel, mis omandasid uue, Egiptusest pärineva kuju: kontuurid joonistati laineriga välja ja kulmud olid lopsakamad ning madalama kaarega kui enne. Lopsakamalt mõjus ka heledama tooniga värvitud suu. Uus nägu, kalgim ja kavalam kui varem, jättis ülimalt elegantse mulje. Täismeiki soovitati kanda igal pool ning kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni (Mulvey, Richards 1998: 129). Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy. Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning
annaabi.ee 
