võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu
võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu
tingimusega, peab teine pool selle ümberlükkamiseks esitama omakorda tõendeid. Seega, kui tingimuse kasutaja esitab nt oma seisukohta kinnitava asjatundja arvamuse, peab teine pool vähemasti üldjuhul selle ümberlükkkamiseks esitama ise eelkõige samuti asjatundja arvamuse või taotlema kohtult ekspertiisi määramist. 3-2-1-184-13 p 11 tüüptingimuste tõlgendamine Nõude loovutamislepingu alusel esitas hageja kostja vastu hagi sellel alusel, et viimasel on jäänud õppeasutusele tasumata õppemaks. Samas oli kostja eksmatrikuleeritud alles järgmisel semestril. Kostja seisukohalt on lepingu ja sellega seotud dokumentide selline tõlgendus, mis näeb õppeasutusele ette üksnes õiguse, aga mitte kohustuse eksmatrikuleerimise aluste esinemisel leping lõpetada, tühine kui ebamõistlikult kahjustav, sest annaks piiramatu õiguse õppemaksu nõuda
loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks Nõude loovutamine on lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus. Järelikult antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga. Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused: 1. tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel. 2. nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust. 3. Nõude määratletavus. Piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike nõuete suhtes. Nõue peab olema loovutamise hetkel määratletav. 4. Nõue peab olema üleantav. Nõude loovutamine peab olema lubatud (VÕS § 164 lg 1). Nõuet ei või loovutada, kui see on seadusega keelatud. Keelatud on
64 Kui nõude loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks. Seda võimaldab TsÜS § 84 lg 2: kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu nõuetele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et teist tehingut oleks soovitud tehingu tühisusest teades. 2. nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Samas vastavalt VÕS § 165 kohaselt ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust. Seega peavad olema loovutuslepingus kirjeldatud tulevikus tekkivate juba loovutatud nõuete tunnused, mis võimaldaks nõude tekkimise ajal kindlaks teha, kas konkreetne nõue kuulus loovutatud nõuete hulka või mitte. 3. nõude määratletavus. Vastavalt VÕS §-le 165 on piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike nõuete suhtes
64 Kui nõude loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks. Seda võimaldab TsÜS § 84 lg 2: kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu nõuetele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et teist tehingut oleks soovitud tehingu tühisusest teades. 2. nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Samas vastavalt VÕS § 165 kohaselt ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust. Seega peavad olema loovutuslepingus kirjeldatud tulevikus tekkivate juba loovutatud nõuete tunnused, mis võimaldaks nõude tekkimise ajal kindlaks teha, kas konkreetne nõue kuulus loovutatud nõuete hulka või mitte. 3. nõude määratletavus. Vastavalt VÕS §-le 165 on piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike nõuete suhtes
- võlgniku kaitse nõude loovutamise korral (3-2-1-35-05) o vastuväited – võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 esitada uue võlausaldaja vastu kõik vastuväited, mis tal olid eelmise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. o Võlgnik, kellelt uus võlausaldaja tulenevalt nõude loovutamisest täitmist nõuab, võib täitmisest keelduda tuginedes asjaolule, et loovutamist ei ole toimunud või et loovutamislepingu on kehtetu. NB! VÕS § 170 o VÕS § 169, 170, 172 o täitmine senisele võlausaldajle (§ 169 lg 1) o tasaarvestus (§171 lg 3) Nõude üleminek seaduse alusel Cessio legis – nõude üleminek seaduse alusel 2cessio legise juhtumit:1)võlausaldaja asemele astub keegi teine – solidaarvõlgnikena kolmest võlgnikust üks maksab selle nõutava summa 2)kui käendaja maksab kohustuse ära ja seega ei ole vaja kokkulepet, et käendaja saab nõuet esitada
annaabi.ee 
