KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura
Paindlikkus Riskivalmidus Uudishimu Koostöö Fokuseeritus Pühendumus, valmidus pingutada Tähendus kui kõige tähtsam asi Tähenduse leidmine (meaning making) on konstruktivismi põhiteema. Amundsoni karjääriratas Amundsoni põhimõtteid Enne kui hakata karjääris edasi liikuma, tuleks korraks seisatada. Tähtsam kui see, mida sa tead, on vahel see, keda sa tead. Lähtumine positiivsest psühholoogiast. Kasutab lahenduskeskse teraapia lähenemisi. Lootusrikkus Keskendumine positiivsele. Võimalikkusesse uskumine. Eneseusaldus. Julgus vs alandlikkus Oma sisemise kangelase leidmine. Seikluse otsimine. Probleemide korral mitte alla andmine. Abi aktsepteerimine, vastuvõtmine. Võimaluste ärakasutamine Loomuliku uudishimu ärakasutamine. Võimaluste laiem uurimine. Paindlikkus ja avatud meel. Riskivalmidus. Life Design Jean Guichard, 2015 Paindlik töö, põhi- ja perifeersed töökohad. Career Pathways.
Avatud südamega Tüüne Tulihingeline Tänulik Sümpaatne Vaikne Virgutav Puudutatud Õrn Mõnus Entusiastlik Soe Keskendunud Agar LOOTUSRIKKUS Rahuldatud Energiline Ootusrikkus Kannatlik ENESEKINDLUS Jõudu andev Julgustav Rahulolev Jõuline Elav Optimistlik Muhe Avatud Kirglik
Tulihingeline Tänulik Sümpaatne Vaikne Virgutav Puudutatud Õrn Mõnus Entusiastlik Soe Keskendunud Agar LOOTUSRIKKUS Rahuldatud Energiline Ootusrikkus Kannatlik ENESEKINDLUS Jõudu andev Julgustav Rahulolev Jõuline Elav Optimistlik
ning Alutaguse ilma kaitseta jätmine. Alistumisettepaneku tegemine ning vastuteenete lubamine (ka siis kui olukord kaitsjatele lootusetu ning võiks saagi kergelt kätte saada) kuulus tolleaegsete ametlike sõjapidamisreeglite juurde ning seda ei peetud üldreeglina alandavaks sammuks, eriti kui alternatiiviks oli kindel surm. Häbiväärseks peeti linnuse loovutamist enne tegeliku lahingusituatsiooni algust kui olukorra lootusetus või lootusrikkus pole veel selgunud. Rakveres ja Laiusel lubati kaitsemeeskonnal lahkuda, Edise kaitsjad seevastu vähemalt esialgu vangistati. See viitab, et mõnda aega püüti siiski vastu pidada, sest mida hiljem alistuti, seda kehvemad olid üldreeglina alistumistingimised. Rakvere ja Paide foogtidele lubati näiteks terve mõis tasuks alistumise eest. Paide piiramise kirjelduse juures ilmneb selgelt, et tookordsel retkel ei olnud venelastel kaasas piiramissuurtükke, mistõttu
· Mõnikord võib inimene olukorra kontrolli või kontrollimatuse suhtes olla ekslikel arusaamadel ja pidada kontrollimatuks kontrollitavat olukorda või vastupidi · Eksamite näitel võib öelda, et üliõpilased hindavad eksamite eel neid kas väljakutse või ähvardusena (Folkmann & Lazarus, 1985) · Eksamit väljakutsena hinnates kujunevad üliõpilastel: probleemilahendusele kohased käitumised (süstemaatiline õppimine) ja positiivsed emotsioonid (elevus, innukus, lootusrikkus) · Seega teostub korraga kaks nähtust - nii õige ja otstarbekas tegevus kui ka selle tegevuse motiveerimine emotsioonidega · Sündmuse ähvardavaks hindamisel tekivad negatiivsed emotsioonid · Negatiivsed emotsioonid teadvustavad inimesele, et miski on valesti (vähemalt nii negatiivsete emotsioonide otstarbest tüüpiliselt arvatakse) · Selles olukorras kalduvad inimesed negatiivsele emotsioonile keskenduma ning sellega toimetulekuks kulutatud aeg ja jõupingutus
Bl. Töökaotusele mõtlemine (mure, ärevus) ka iga olukorraga kaasnevatest emotsioonidest ja nende mõjust. A2. Töökaotuse aktsepteerimine (ärevus, kartus, eitamine) Uus B2. Esialgne reaktsioon töökaotusele (kergendus) B. Töökaotuse aktsepteerimine (kindlameelsus, kontrolli säilitamine) C. Töökaotuse aktsepteerimine (lootusrikkus, optimism, uhkus) D. Esialgsed reaktsioonid tööotsingutega seotud stressile (surve, lootusetus, hirm, viha, meeleheide) E. Isoleerumine tööotsingutega seotud stressist (apaatia) F. Tõijutuse kinnistumine (väärtusetus, isoleeritus, üksildus, pidetus) G. Toetus/ümberõpe (lootusrikas, mõistetud, julgustatud) H. Tööotsingute jätkamine I. Libisemine stressiga seotud reaktsioonidesse J. Iseenda ja väärtushinnangute ümberhindamine K