Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse, kus saadi eriti sõbralik vastuvõtt just Maldini sadamas. Sealt leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 23 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Indias polnud kuigi soe vastuvõtt 4'st laevast 2 võeti vangi ja tagasi jõudis vaid 10 madrust. David Livingstone Läks 1840. aastal misjonärina LõunaAafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone sotlane. Uuris aastast 1841 SiseAafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal
Suur eesmärk reisida koos kapten Kolumbusega tiivustas teda hoolsasti õppima ja kannatlikult ootama, kuni suur Kolumbus valmistus pikaks reisiks üle ookeani, kuhu temagi oli lubatud kaasa võtta. Rodrigo oli aus, iial ei võtnud ta endale midagi, mis kuulus teistele. Tema abivalmidus, nutikus ja siirus aitasid nii mõnigi kord keerulistest olukordadest hästi välja tulla. Ta oli piiritult ustav oma admiralil Kolumbusele. Aususe ja vapruse eest ülendati ta esmalt lootsiks, siis ohvitseriks. Raamatu sündmuste jooksul saab ta meheks, küpseb hädas ning õnnetustes kindlaks ja tugevaks kapteniks. Kristoph Kolumbus ka Christoph Colombo Kolumbus oli avara meelega meresõitja, uurija, maadeavastaja. Talle meeldis lühidalt rääkida oma katsetuststest ja uurimistöödest, mis toetasid tema ideid, aga mitte kurta ja kaevata oma kibedaist elamusist ja alandustest, mis talle pikkade aastate jooksul osaks said
Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus (julgus, vaprus) ja ihalus (himu). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud, siis dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid
kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. inimeseõpetus Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Iha asukoht on niuetes. See on põhiliselt seksuaalne. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. See on kogemuse ja iha orgaaniline kajastus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Olulisem ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad- emotsioon ja iha. Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad
Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. ÕPETUS RIIGIST: nimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse
siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. See on C-vitamiini vaegusest tekkinud haigus. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse. Eriti sõbraliku vastuvõtu osaliseks said portugallased Maldini sadamas. Sealt said laevad endale värsket kala, liha ja puuvilju. Maldini sadamast leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust: ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida. Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes
Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus: nous), söakus (julgus, vaprus: thymos) ja ihalus (himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud . Dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult
Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames, verevoolus ja jõus, ning iha, pakitseva energiareservuaari, asukoht inimkehas on niuetes. Inimesed erinevad üksteisest hingeosade erinevate kombinatsioonide ja proportsioonide poolest. Mõistus, hinge jumalik ja surematu osa, on silmaks ihale ja lootsiks hingele tervikuna. Platoni eetika, nagu antiikkreeka eetika üldiselt, on põhiosas õpetus sellest, kuidas jõuda õnneni. Mille poole iga inimene loomulikult ja paratamatult püüdleb. Püüdlus olla õnnelik ei saa olla pime, see saab realiseeruda ainuüksi selle tarkuse valgusel, mis näitab, mis on just sellele inimesele tõeliseks hüveks ja vooruseks. Ideedeilmas on ju olemas ka eetiliste ja
annaabi.ee 
