"Odüsseia" faabula *Odysseus on olnud oma kodusaarelt Ithakalt lahkunud juba 20 aastat tagasi. *Oma teel koju kohtub Odysseus koos kaaslastega esimesena kikonite rahvaga. Odysseus koos kaaslastega rüüstavad Ismaros linna, kuid kilkonid tulevad abiväega tagasi, sundides Odysseuse põgenema. *Järgmisena kohtuvad nad lotofaakidefa, kes väliselt näivad heatahtlikud, kostitades meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu hirmust tugevamaks ja tahab teada, kes on koopa peremees uudishimu tõttu peab ta maksma kuue kaaslase eluga.
Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero- glüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga Püha härg Apis Vaarao kaarikuga Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri. Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana. Ehnaton oma naise ja lastega mängimas Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.
4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste
Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni, kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes
budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhimõtetest lähtuvalt. Haruldasel kombel õnnestuski tal üsna rahumeelsete meetmetega kasvatata oma riik tervet Põhja- ja Kesk- Indiat hõlmavaks impeeriumiks. Kõige iseloomulikumad selle aja kunstile on nn Asoka sambad ehk stambhad, mille ta käskis paigutada igasse tähtsasse kohta oma riigis. Stambhad on kõrged silindrikujulised monumentaalsed liivakivist poleeritud sambad millel on sümboolsete figuuridega kaunistatud alaspidi pööratud lootosega kapiteel, mille peal omakorda sümboolne loom enamasti lõvi. Sammastele või kõrval asuvale kivitahvlile on sissegraveeritud Asoka valitsemise budistlikus laadis printsiibid ja üldse budistliku mõtte alused. Eeskuju on arvatavasti võetud Pärsiast, kuid sümbolism on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev. Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliserib hiiglaslik lootos, mille keskel paikneb Himaalajas, kroonlehed aga
Ašoka käsul püstitati kogu riigis kivist sambaid, millele oli graveeritud budistlikus laadis valitsemise põhimõtteid ja budistliku õpetuse aluseid. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 8 Üks sellistest budistlikku maailmatelge kujutavatest sammastest, mille tipus on allapoole pööratud lootosega kapiteel, millel istuvad nelja ilmakaare poole lõvid, on ühtlasi ka tänapäeva India sümboliks ja vapiks. Ašoka saatis saadikud kuulutama budismi ka väljapoole Indiat kuni Vahemeremaadeni välja. Tema toetus pani aluse budismi positsioonide tugevnemisele India ühiskonnas ja selle laialdasele levimisele. Ašoka korraldusel rajati palju uhkeid ehitisi, mida kaunistati inim- ja loomakujudega ning budismi sümboliseerivate ratastega
See on Buddhade lootos. Punane lootos sümboliseerib südame algset loomust. See on armastuse, kaastunde ja kõigi teiste südame omaduste sümbol. Sinine lootos sümboliseerib vaimu võitu meelte üle. See on intelligentsuse, tarkuse ja teadmise sümbol. Sinist lootost kujutatakse alati pooleldi avatud nupuna ja selle südant pole kunagi näha. Roosa lootos on ülim, see sümboliseerib kõrgeimat jumalikkust, vahel aetakse see segi valge lootosega, mis on ajaloolise Buddha sümbol. RAJAJA JA TEISED TÄHTSAMAD ISIKUD Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest.
Maarjaga, tihti hoiab liiliat ka peaingel Gabriel. Vaatamata oma puhtuse ja armastuse 48 Hiiemäe, Mall. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II. Mäetagused, nr 3. E- folklooriajakiri http://www.folklore.ee/tagused/nr2/linnud2.htm viimati vaadatud 17.10.2008 37 sümboolikale, võib lill sümboliseerida ka surma, teda on sageli peetud surma endeks, arvatavasti tema sarnasuse pärast lootosega ehk ,,vesiliiliaga" (Tresidder 2002: 115). Kõige levinum lill eesti hauakividel on roos (Lisa I : pilt 13; Lisa III: pildid 16 ja 23). Punane roos oli kunagi pühendatud Veenusele, nii Veenus kui roos on ilu ja armastuse sümbolid. Käesolev rooside sümbolism on tänapäeval täies elujõus. Kristliku traditsiooni kohaselt tärkas punane roos Kristuse verest. Mõnikord kujutatakse ka Jumalaema punane roos käes (Bruce- Mitford1997: 51)
annaabi.ee 
