Naise soovil teostatud abort Iseeneslik ehk Harjumuslik ehk Medikamentoos Kirurgiline spontaanabort habituaalne abort ne P Lootepoolne patoloogia Kromosoomianomaalia, M Ravimite abil Emakaõõne õ väärarendid, emakaanomaalia, õ esile kutsutud vaakumabrasio h kromosoomianomaaliad emakakaela i abort. on ja/või j . Loote kasvukeskkonna puudulikkus, s küretaaz. u häirumine. Emapoolsed hormonaalne häire, t s põhjused: emaka autoimmuunsed e e ehituse iseärasused, anomaaliad.
Mõlemad on sugurakud Haploidsed rakud Arenevad meioosi teel 19. Millal arenevad lootekestad ja miks neid vaja on? Millised need on? · Põisloode - 7 päeva pärast arenevad välja - Arenevad ajutised organid - 1)kusekott -> nabaväet 2)vesikest -> lootevesi 3)irdkest-> platsenta (lootepoolne) 20. Lootevee ja platsenta ülesanded · Lootevesi kaitsta põrutuste, külma, veekaotuse, raskusjõu eest. Kaaluta olek urineerimiskeskkonnaks. · Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus - Bioloogilised pärilikud haigused, punetised, leetrid
Tavaliselt on enneaegne vastsündinu alakaaluline, alla 2500 grammi. Lapsele ei pruugi enneaegne sündimine tingimata suurt ohtu kujutada. Siiski võib kohanemine välismaailmaga olla vastsündinule seda raskem, mida enneaegsem ta on. Pilt 4 Vastsündinu 6. Raseduse katkemise põhjused Raseduse katkemise sagedasemaks põhjuseks on lootepoolne patoloogia: kromosoomi anomaalia või eluks sobimatu väärarend. Kõik kromosoomianomaaliad ei pruugi alati põhjustada raseduse katkemist, näiteks sugukromosoomide häiretega looted võivad sündida eluvõimelistena (Turneri sündroom). Enim tuntud on Down'i sündroom, mille korral esineb 21. kromosoomi normaalse 2 kromosoomi asemel 3 kromosoomi. Ema vanuse tõusuga kaasneb suurem risk kromosoomianomaaliate tekkeks ja seega ka iseeneslike raseduse katkemisteks
sünnitus ja sünnitusjärgsed komplikatsioonid. Raseduspatoloogia põhjuseks on vaskulopaatiad, trombide tekked, ANA ja APA embrüot kahjustav toime, APA seostuvad otseselt trofoblastile ja kahjustavad implantatsiooni/platsentatsiooni. 3. HLA geenide variatsioonide osa reproduktsioonis. Osalevad rasedusaegse tolerantsi säilitamisel. Platsentabarjäär on moodustunud trofoplastirakkude poolt, mida võib funktsionaalsuse poolest jagada kolmeks kihiks – 1) lootepoolne kiht omab klassikalist HLA-I/II klaasi molekule. 2) vahepealne kiht on HLA negatiivne ja 3) väliskiht,mis pole intaktne ning seal ekspresseeritakse mitteklassikalist HLA-I. Lokaalselt toimub eelkõige HLA ekspressiooni alusel platsentabarjäär. Moduleerib lokaalselt ema immuunsüsteemirakkude vastust. HLA geenid ja HLA aheldatud geenid mõjutavad gameetide arengut, embrüo lõikamisi, blastotsüsti ja trofoblasti moodustumist,
raskusjõu mõju eest. On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks. Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e. kusekott imetajatel kujuneb soolejätkena, hakates ühendama loodet ja platsentat. Allantoisist kujuneb lõpuks nabaväät. Nabaväädis on veresooned, sellel on põhiliselt tranportfunktsioon, teatud määral ka eritus. Pärisimetajatel esineb naba. 4) Koorion e. irdkest kõige välisem lootepoolne kest, mis moodustab hattusid. Hatud tungivad emaka limaskesta. Hattudest ja emaka limaskestast kujuneb platsenta. Koorini tükikesi kasutatakse sünnieelses diagnostikas. Kohe saab piisavalt materjali uuringuks. 5) Platsenta e. emakook koosneb ema ja lootepoolsest osast. Platsentas on kahe ruumis süsteem. Lootehatud verega moodustavad ühe ruumi, emaka limaskesta verega täidetud õõnsused on teine ruum. Ema ja loote vered ei segune. Kogu
4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib veritsus, tekib vere segunemine, osa loote verd satub ema organismi, sellega pannakse alus vrerühmade konfliktidele (Raseduse ajal ema ja loote vered ei segune!!!) Platsentas on: a) lootepoolne osa b) emapoolne osa- muutunud emaka limaskest Platsenta ülesanded: a) ainevahetuslik- gaasivahetus (O2-CO2) (lootel on eriline hemoglobiin, mille hapniku siduvusvõime on väga kõrge [muidu ei saaks lakuunist kätte], pärast sündi, üleminekul kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline
Amnion koosneb silindrilisest ja kuubilisest epiteelist ning sidekoerakkudest, ta eritab lootevett. Raseduse kasvades suureneb amnioniõõs kiiresti ning loodet ümbritseva lootevee hulk kasvab. Platsenta Platsenta talitlus algab raseduse 12.-14.nädalal. Platsenta moodustub basaaldetsiiduast ja tihedahatulisest kõlkestast ning kinnitub tavapäraselt emaka eesmisele või tagumisele seinale. Raseduse lõpul on platsenta läbimõõt 15-18cm, paksus 2-4cm ning kaal 500-600g. Platsenta lootepoolne pind on kaetud amnioniga, mis läheb üle ka nabaväädile. Nabaväät kinnitub tavaliselt platsenta keskpunktis, harvem esineb nabaväädi kinnitumist platsenta servale või koguni lootekestadele.Platsenta lootepoolne pind on sile, see on kaetud amnioniga, millest kumavad läbi nabaväädist harngevad veresooned. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest (12-20tk.). Emapoolne pind on kaetud basaaldetsiiduaga ning sellel asuvad tihedahatulise
Lootekestad- ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu. Inimese lootekestad. Amnion e. vesikest vaata vee ülesanded organismi tasandil. Allantois e. kusekott moodustub soole keskmise osa jätkest ja pärisimetajatel kujuneb sellest nabaväät, mis sisaldab veresooni, nabaväät ühendab loodet ja platsentat. Allantoisi olemasolu tõestab naba (naba on teistel loomadel ka, pingviinidel naba pole pole imetaja). Koorion e. ird- või kõldkest- kõige välimine lootepoolne kest, moodustab hattusid ja annab lootepoolse osa platsentast. Platsenta e. emakook- olemas nii loote kui emapoolne osa. Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele. Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis
annaabi.ee 
