Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena
Jalategu tegid enamasti nn vaimud naised ja alaealised. 2. abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: abitegu kitsamas mõttes talu andis kiiretele hooajatöödele (viljalõikus, sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks, mõisa puude lõikamine jne) lisainimesi nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne) 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 Tallinna tündrit (kokku u 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. 1804. aasta talurahvaseaduse järgi oli lubatud täistalult nõuda 600 päeva tegu aastas. pearahamaks (70 kop), mis kehtis alates 1783. aastast iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. 2.4 1816
politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad. Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus. Maapäev- oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid
1902 ilmus Eduard Vilde sulest romaan ,,Mahtra sõda" . Talurahva Koormised Balti kubermangudes, so Eesti- ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes - loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi- ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud - kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita
Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis
talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam; üldiseks nõudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 36 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonusandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17. sajandi teisel poolel keelati talupoegadel ihunuhtluse ähvardusel põtrade, metsigade ja metskitsede küttimine, küll pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud suurtel ajujahtidel Eestimaa veed olid endiselt kalarohked, eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, sealseid kalandusolusid hakkasid üha enam kujundama venelastest rannikuasukad, kellele kalapüük oli peamiseks
annaabi.ee 
