,Vurle ei kipu kõige hingega millegi küljes ja tema tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale. (Parem paneb ta hõlmad vöö vahele ja läheb Austraaliasse või Brasiiliasse. Vurle seab end iga tuule järgi, puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. 11) Iseloomusta Tammsaaret kui lastekirjanikku. Pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks "Tõesse ja õigusesse" sisse kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda. Ka teost ,,Meie rebane" võib näha lastekirjandusena loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid 12) Mis on Anton Hansen Tammsaare kodanikunimi? Anton Hansen
surma peale. (Parem paneb ta hõlmad vöö vahele ja läheb Austraaliasse või Brasiiliasse. Vurle seab end iga tuule järgi, puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga
Ülevaade elust ja loomingust (v.a. ,,Tõde ja õigus"). (1878-1940), loominguperiood (1900-1940), materjal lehel ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878-1940) LOOMING" + ,,AVALIK KIRI KIRJANIK TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel
intensiivsusega kui mitte mõtelda, siis vähemalt tundagi. Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja
kergemini eurooplase intensiivsusega kui mitte mõtelda, siis vähemalt tundagi. Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks
kui mitte mõtelda, siis vähemalt tundagi. Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja
õnnestub meil ehk kõige kergemini eurooplase intensiivsusega kui mitte mõtelda, siis vähemalt tundagi. Sel põhjusel valiski ta talupojad ja talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude
annaabi.ee 
