Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta.
· Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusena. · Raku organellid: Tsütoplasma- raku poolvedel sisekeskkond; Rakku ümbritseb rakuümbris e membraan; Raku ümbris koosneb: rakumembraanist ja selle peal asetsevad sahhariidikihid- loomorganismidel on see üliõhuke; Glükokaluks- taimedel suur tugev kiht, rakukest! Tselluloos ja ligniin. · Membraani ülesanded: piirid ja kuju; teostab ainevahetust; energiavahetus · Rakukesta ülesanded: kaitseb rakku; annab kuju; peab tagama ainevahetuse · Membraan: kahekihiline; teine rida fe(?)sfolipiidid; peal ja sees valgumolekulid; kolesterool · Ainete liikumine rakku läbi membraani käib kahte moodi: Aktiivne(transport): Vajab täiendavat
laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas) · Väljub : a) uriin b) higi (0,5 l ööpäevas ) ) ( rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi
7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes. 3) hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin
On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast. Valgu primaarstruktuur aminohappe järjekord. Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur. Valgu sekundaarstruktuur kujutab spiraalselt keerdunud (alfastruktuur) või voltunud (beetastruktuur) valku. Struktuur püsib koos vesiniksidemete abil.
Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakuga. Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel.
Mitoosis eristatakse karüokineesi ja tsütokineesi 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakadud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida tervikliku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm
Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm
täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. Akuutne valu viitab ähvardavale või juba alanud koekahjustusele, seega on neil valudel selge signaal- ja hoiatusfunktsioon. Krooniline valu on kaua püsinud või korduv valu, mis tekib uuesti enam-vähem korrapärase vaheaja järel. Üldiselt loetakse mingi valu krooniliseks siis, kui vaevused on püsinud üle poole aasta. Analgeesia on valude täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii
Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid:
mõistetega. Sensor notsitseptorid, vabad närvilopmed nahas, esmasaferentsed neuronite perifeersed jätked, C voi A kiud. Valu funktsiooni eripärad: annab vähe informatsiooni, ei adapteeru, kergesti tekib sensibiliseerumine. Valu spetsiifilisuse teooria lähtub seisukohast, et valu on iseseisev aisting, mille juurde kuulub sensoritest, juhteteedest ja keskustest koosnev spetsialiseerunud närviaparaat. Selle teooria kohaselt on kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e noksad. Seetõttu nim neid retseptoreid notsitseptoriteks nind nende poolt aktiveerivaid närvisüsteeme notsitseptiivseteks süsteemideks. Vastavalt nim notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud
Algkude Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest Meristeemi rakkudel on kaks põhiomadust: Kiire paljunemine Diferentseerumisvõime Ülesanne: tagada kiire taimemassi juurdetootmine Primaarne ja sekundaarne meristeem Jaguneb neljaks eri tüübiks: • tipmine; • külgmine; • vahe-; • haavameristeem. Algkoed vs Tüvirakud Taimedel esinevad algkoed, mis funktsioneerivad kogu taime elu vältel. Võimaldavad taastoota organeid. Loomorganismidel kas embrüonaalsed või somaatilised tüvirakud. Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke. • Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad
(taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse. c) vedelikus olemine vähendab raskusjõu mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib vesikeskkonda. Inimese vedeliku bilanss : Tuleb : a) joogist ja sõõgist
annaabi.ee 
