· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab
teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks.
Liinega tihedat kirjavahetust. 7 Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate
Indreku eluring välja jäetud, on aga lugejale aimu antud, et seegi oli iseendasse sulgunud aga kolmanda köite revolutsioonihoog lõpeb suurema pettumusega kui varasemad köited. Neljas osa lõpeb veelgi võimendatuma katastroofiga, õieti pühendub terve see köide vaid krahhi süvenemise jälgimisele, järjekordse eluringi helgem algusosa on nüüd täiesti kõrvale jäetud nii järjestuvad köited gradatiivselt, algne loomistung, püüdlus edasi saab 4 järjest suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. Viienda köite eluring ühendab viieköitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues
1917. a. sündis sellest abielust tütar Heli. M. Saar jätkas aga Liinega tihedat kirjavahetust. Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd
on II ja III köite vahel üks Indreku eluring välja jäetud. Lugejale on aimu antud, et seegi oli iseendasse sulgunud. III köite revolutsioonihoog lõpeb suurema pettumusega kui varasemad köited. IV osa lõpeb veelgi võimendatuma katastroofiga: õieti pühendub terve see köide vaid krahhi süvenemise jälgimisele, järjekordse eluringi helgem algusosa on kõrvale jäetud – nii järjestuvad köited gradatiivselt. Algne loomistung saab üha suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid.
Ta on avalikult igasuguse kiriku ja selle tegevuse kriitik ja hukkamõistja. Klassikaliste eesti külajuttude olulisimaks keskmeks on kas siis sotsiaalsus või ühiskondlikkus ja kuidas need inimesed selles vastavas ühiskondlikus situatsioonis toime tulevad jne. Aga Õunapuu esitab sellise külaelu piltide jada, kus kesksel kohal pole mitte sotsiaalsus, vaid kehalisus. Ja selle kaks äärmuslikku väljundit on ühelt poolt seksuaalsus ja teiselt poolt surm loomistung vs urustamistung. See on looduslik seaduspära ja need kaks asja on võimalik tagasi viia ka köassikalisele gooti esteetikalse. Need on need paganlikud asjad, mille kristlik kultuur on kuulutanud tabudeks. Neid keeldusid ja tabusid Õunapuu urrib ja kujutabki. Nende kahe keskmega seostub mõnel määral ka vägivalla teema, mis samuti Õunapuu kontekstis tähtis on. Vägivaldsete surmade teema. See on selline vägivald, mille
annaabi.ee 
