loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber.
Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E. J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a. valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare" asundus Tallinnas). Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu rannahotelli võistlustöö.
äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi. Zanr, mis kujunes tema loomigus juhtivaks. Töötas koolmeistrina ja muusikadirektorina. 1837-1839 töötas kapelmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt "Lendav hollandlane". Alustas teist väljapaistva ooperi kirjutamist. 1843. töötas Dreesdeni ooperiteatri kapelmeistrina. 1861 naasis kodumaale. Ta oli ammu unustanud ideaalsest ooperimajast. 1876
"Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole
Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber
Samuti on näha ka kunstniku tammepuidust tööd ,,Pietá" (1925). Nikolai Triik (1884-1940) oli kunstiühingu ,,Pallas" liige. Tema tussi ja guassi töö ,,Märter" (1913) on suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv töö, mis on näitusel üleval. Eduard Wiiralt (1898-1954) õppis Pallases ning ka lõpetas selle. Kahjuks on sellel näitusel näha vaid tema üks töö ,,Arnold Hasselblatti portree" (1923, kips), mis ei ole tema loomigus kõige märkimisväärsem töö. Kunstnikult on palju häid töid nagu näiteks ,,Põrgu," ,,Kabaree" jpt, mida kahjuks sellel näitusel näha ei ole. Kindlasti soovitan ma kõigil seda näitust vaatama minna, jättis sügava mulje. Seda enam, et kunstnikud on eestlased. Näitusel on huvitav jälgida, kuidas erinevad kunstnikud annavad ekspressionismi väga erinevalt edasi. Tööd on tõesti äärmusest äärmuseni-mõned on väga ekspressionismile iseloomulikud, mõned aga vähem
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad. Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles
Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. 5 Kersti noorusluule ilme kujundavad ennekõike meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2
Romantilist tundearengut lisab sagedane moll- helilaad. Hiljem hakkab helilooja otsima tasakaalu vaba väljenduse ja korrastatud vormi vahel. Haydni küpseid sümfooniaid iseloomustavad I osa aeglane sissejuhatus, sonaadivormis kiiretempoline I ja IV osa (viimases kasutas tihti rahvamuusika intonatsioone) ning II osa, menuett, polnud enam pelgalt vahepala enne finaali. Kammermuusika Kammermuusika žanritest oli Haydni loomigus tähtsaim keelpillikvartett: muutused, mis ilmnevad tema enam kui 70 keelpillikvartetis, on sarnased samas ajajärgul toimunud muutustega sümfooniažanris. Meelelahutuslikust, serenaadilaadsest teosest, milles muusikaliselt domineeris esimese viiuli meloodia ning kus teine viiul ja eriti viola mängisid vähetähtsaid täitehääli, sai 1770. aasta paiku tõsine ja mitmekihiliselt läbi komponeeritud kammermuusikateos. Kvartettides eksperimenteeris Haydn kõige julgemalt
annaabi.ee 
