Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Eestis looduslikult väga haruldane. III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida loometsadest ja -põõsastikest ning salumetsadest. III kategooria selgroogne: Atlandi tuur ehk tuur on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. III kategooria selgrootu: Väike pisitigu on teoliik.
Iseloomulikuimad taimeliigid on tupp-villpea, pudeltarn, Balti sõrmkäpp ja küüvits. 3) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu
üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp. Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal. 10. Looniit Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann.
nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741 Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 % Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel jagatakse kuivadeks ja niisketeks Ökoloogilised tingimused •mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim •keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse:
Metsatüüp- määratakse enamlevinud puuliigi järgi. TÜÜBIRÜHMAD 1. Arumetsade klass 1.1. Loometsade tüübirühm- kõige karbonaatsemal mullal (lubjakivil) (pH~7), küllaltki kuivad. Kujunenud pael, rähal, klibul, veerisel. Mullaprofiil alla 30 cm. Vihmaperioodil paras- või liigniisked, suvel kuivavad läbi. Leidub kserofiilseid4 ja mesofüütseid5 taimi. Alustaimestik on võrreldav niidusteppidega. 1.1.1. leesikaloo kkt.- loometsadest kõige kuivem, väga õhukesel pae-, rähk- või klibumullal (alla 10 cm). Reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Muld kergesti läbikuivav, põhjavesi sügaval. Iseloomulik on taimede kasvu pidurdav niiskuse puudus, rohurinne hõre. Levinud saartel ja Lääne-Eestis. 1.1.2. kastikuloo kkt.- lähtekivim 10-30 cm sügavusel, põhjavesi sügaval, muld kergesti läbikuivav. Rohurinne mosaiikne: valguskülluses kserofiilsed kõrrelised,
Karbonaadivaesel lähtekivimil: 1) palurohumaade tüübirühm. 2) nõmmerohumaade tüübirühm. Loorohumaad: Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks.
annaabi.ee 
