Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Ent piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida (kui mina-jutustaja on nt naine, ja tekstuaalne autor mees). 14. Kirjandusteose tegelased Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks kopmonendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb toese ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi o Peategelaseks
Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejale jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida, või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. SIIRDKÕNE- kaudne sisemonoloog - jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. Piiratud teadmistega jutustaja- jutustaja, kes ei tea kõike ja vahendab vaid tegelasi ja nende vaatepunkte. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama, mis tekstuaalne autor - tema kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Samas piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida. Teost analüüsides on oluline silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus on esitatud. ! *Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? ! *Kuidas tegelas(t)e vaatepunkti kasutatakse, kas jälgitakse vaid tegelase pilku või edastatakse ka tema mõtteid ja tundeid? ! *Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? ! *Kellele ei anta üldse "vaatamisõigust"?
5 klõpsata real CENTER, see rida muutub siniseks ja siis väljal ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – kriips-punkt-joon: Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte KL ja LF joonestamiseks teha abikonstruktsioone. Sellised abikonstruktsioonid on otstarbekas paigutada omaette kihtidesse ja need abikonstruktsioonid on kasulik teha erineva värvusega. Loomegi nende tarvis punasevärvilise kihi ABI: Ülesanne II Tihend 6 Arvuti on „laisk” ja püüab iga järgmise kihi loomisel kasutada nii palju kui vähegi saab eelmisi omadusi (järgmise ringjoone joonestamisel püüab kasutada eelmise ringi raadiust jne.). Seekord on arvuti pannud kihi ABI jooneliigiks CENTER, peaks aga olema pidevjoon – CONTINUOUS. Kihi jooneliigi vahetame samal moel nagu andsime kihile
veebisirvijas välja täpselt samasugune, kui leht, kus neid pealehti kasutatud ei ole. Tegemist on vahendiga, mis on mõeldud arendajatele produktiivsuse tõstmiseks. Pealeht erineb tavalisest ASP.NET lehest selle poolest, et tema laiendiks on .master, lisaks muudele elementidele kirjeldatakse temas, kuhu võib panna programseid elemente ning kood pärineb klassist System.Web.UI.MasterPage. Järgnevalt loomegi ühe lihtsa pealehe tavaline.master, kus näitame, kuhu tekivad lehekülje päis, menüü ning üks piirkond, kuhu aspx lehed saavad oma funktsionaalsuse paigutada. <%@ Master Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="tavaline.master.cs" Inherits="tavaline" %>
ressursse nagu tooted ja teenused, autunne, hoolivus, võim, siis küsivad sotsioloogid, kuidas need ressursid on jaotatud seal ühiskonnas? Miks ühed saavad endale rohkem ressursse kui teised? Kas on võimalik, et kõik ressursid oleksid võrdselt jaotatud? Stratifikatsiooni uurimine tegeleb seoste selgitamisega sotsiaalse ebavõrdsuse ja inimeste personaalsete erinevuste vahel. Liigitades ühed inimesed teistest väärtuslikumaks, loomegi nõnda kihistus- ehk stratifikatsioonisüsteemi. Kihistumissüsteemi olemuse on hästi edasi andnud kirjanik George Orwell oma 1954.aastal ilmunud teoses ,,Loomade farm": ,,...kõik loomad on siin võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad". 19.1.2. Kihistumise olemus Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3
pealehed täiesti nähtamatud st leht, kus olete kasutanud pealehti, näeb veebisirvijas välja täpselt samasugune, kui leht, kus neid pealehti kasutatud ei ole. Tegemist on vahendiga, mis on mõeldud arendajatele produktiivsuse tõstmiseks. Pealeht erineb tavalisest ASP.NET lehest selle poolest, et tema laiendiks on .master, lisaks muudele elementidele kirjeldatakse temas, kuhu võib panna programseid elemente ning kood pärineb klassist System.Web.UI.MasterPage. Järgnevalt loomegi ühe lihtsa pealehe tavaline.master, kus näitame, kuhu tekivad lehekülje päis, menüü ning üks piirkond, kuhu aspx lehed saavad oma funktsionaalsuse paigutada. <%@ Master Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="tavaline.master.cs" Inherits="tavaline" %>
annaabi.ee 
