omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. ühtseks tervikuks. Päristuumsed e. eükarüoodid protistid taimed, loomad. Rakutuum seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis Ainult loomarakule omane organell: tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA.
*sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport Lihaskude: SILELIHAS: rakud väiksed, häävjad, ühetuumsed. *siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele.
Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8 Membraan
kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. protsesse. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Tuumas asuvad kromosoomid, mis Tsütoskelett - valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete organellide ümberpaiknemise. liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke
2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks - tugevam; kergem ja läheb vähem materjali; sisetransport. 1. - 3. moodustavad tsütoskeleti, mis on valkudest koosnev paindlik raku sisetoes. Tema ülesanded a) annab loomarakule kuju b) võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (nt amööbidel ja favotsüütidel) c) fikseerib rakustruktuure (elastselt) d) tagab tsütoplasma ringliikumise e) tagab seosed eri rakustruktuuride vahel f) kujutab endast vastavate valkude varu 4. Viburid on suht pikad ja jämedad struktuurid, kuid neid on rakul vähe. Need koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest), neil on korrapärane siseehitus (2 + 9 x 2) Esinevad a) viburlooomadel
ja kromoplasti ülessandeks on tähelepanu ja ligimeelitamine. *) Kloroplastid nad on rohelised ning värvi annab neile klorofüll. -) Plastiididel on omadus üksteiseks üle minna. Taime ja loomaraku võrdlus * Taimerakul on rakukest ümber, loomarakul see puudub. -) Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. -) Ülessanne = kaitsefunktsioon ja tugistruktuur. * Vakuoolis on veevarud. * Turbor rakusiserõhk. * Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega. * Seened elavad taimedega sümbioosis ja nad on ka olulised lagundajad. * Seeni kasutab toiduainetetööstus (juustude, veinide, õllede tegemisel), meditsiinid (antibiootikumideks).
Ribosoomides toimub valgu süntees. 21. Looma raku ehituslik omapära Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts
Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged) Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Üldiselt sarnaneb taimerakk loomarakule, mõlemal on rakumembraan, rakutuum, Golgi kompleks, ribosoomid jne. II ELU - INFO PÜSIMINE Pärilikkusaine (nukleiinhapped, *kromosoomid). Geneetiline informatsioon. (§2.4.2) Kromosoomid rakutuumas sisaldavad DNAd ja tuumaksesed RNAd. DNA struktuurid sisaldavad geene, mis kontrollivad raku ainevahetust, kasvu, arengut. Tuuma primaarne funkt on pärilikkuse säilitamine. Selle edasikandmine DNA replikatsiooni teel. Samuti RNA transkriptsioon. RNA on
· Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f. Kujutab endast vastavate valkude varu jagunemisel 5) Viburid Suhteliselt pikad ja jämedad rakustruktuurid, kuid rakutasandil on neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on
imendumine seedekulglast. c) Hõlbustatud difusioon e. passiivtransport. (Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, AHd)(EI VAJA ENERGIAT) d) Aktiivtransport - toimub vastukontsentratsioon, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid.
annaabi.ee 
