maalingud on Altamiras ja Lascaux´sKunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage.Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesuguseid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru.Joonised on väga loomutruud, mis viitab loomade heale tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad
arvamusel see on kõige omataolisem, ainulaadsem. Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias. Lõuna Uuralist on andmed Kapovo koopa kohta, kust on samuti leitud ürginimese poolt maalitud pilte. Koopaseintele maalitud piltidel võis olla mitu tähendust. Nad olid jäädvustatud meenutamaks õnnestunud jahiretke. Neil loomadel võis olla ka maagiline tähendus püüti nõiduda paremat jahiõnne. Joonistatud loomakujutiste peal sai harjutada relvakäsitsemisosavust. Ja lihtsalt ilu jaoks võisid nad olla joonistatud. Meile annavad need pildid teada, kuidas elasid meie esivanemad, milliseid loomi nad tundsid ja küttisid.
Muude loomade hulgas on neli ülisuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Joonistused on tehtud läbisegi, sageli isegi üksteise peale. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruudusega. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud tundsid väga hästi loomade käitumist, harjumusi, võimeid ja loomulikult ka siseehitust. Kummaline on vastuolu väga realistlike loomakujutiste ja algeliste inimkujutiste vahel. Osadel maalidel on värvid nii kirkad, et tunduvad veel marjad olevat. Värvidena kasutati musta sütt, valget kriiti ning punast ja kollast ookermulda. Puuduvad rohelised ja sinised toonid. Seda seletatakse sellega, et esialgsed inimesed ei pruukinud kõiki toone oma silmaga eristada. Näiteks Lääne-Aafrika vanade keelte hulgas puuduvad peale musta, valge ja punase teised mõisted. Koopamaale seostatakse esialgse inimese usuliste vajadustega
Kunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage. Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesugu- seid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru. Joonised on väga loomu- truud, mis viitab loomade heale tundmisele. Tõenäoliselt võisid maa- lingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaal- sete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esi- neb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma.
Kunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage. Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesugu- seid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru. Joonised on väga loomu- truud, mis viitab loomade heale tundmisele. Tõenäoliselt võisid maa- lingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaal- sete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esi- neb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma.
30-32 000 aasta tagusest ajast leiame ka I koopamaalid, seega umbes samast ajast; neid aga leidub peamiselt vaid Lääne-Euroopas (Hispaania, Prantsusmaa + 1 Siberis) Altamira Kõige tähtsam ja täiuslikum. Leiti 1868, maale märgati hiljem, nende maalimise Sig vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes üksikjoontega tabatud loomade kuju, ne olemus ja asend. Oskuslik seinapinna kasutus, asub koopa varjatumates osades erit Lascaux Perfektsete loomakujutiste hulgas kriipsujukudest inimeste kujutised ud joo Chauvet Peetakse kõige vanemaks, alles leitud. Kujutatud suhteliselt palju kiskjaid (n nis lumeleopard), ka karvased ninasarvikud. Topeltjoonistused valguse võbeledes ed tundub, et loomad liiguvad (KINO). Sama tehnika Bütsantsi kirikukunstis küünal ? võbeleb ikooni ees.
annaabi.ee 
