subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Näit. reesusahvidel domineerivad vanemad generatsioonid nooremate üle, kuid ühe põlvkonna piires domineerivad nooremad tütred vanemate tütarde üle. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjused. Loomagruppides on oluline, et üksikisendite käitumine vastaks grupi teiste liikmete omale - ei ole kasulik magada, kui teised suunduvad toituma, ega teha kära, kui teised on uinunud jne. Põhjused: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel
meenutab meile altruistlikku käitumist. Isendil, kes viibib suures toitumissalgas, võib aga tekkida "ahvatlus" petta. "Ebaausad" isendid, kes selle asemel, et aeg-ajalt vaenlast valvata, lasevad seda teha hoopis teistel ja kulutavad kogu oma aja toitumisele, on teistest keskmiselt paremini toitunud ja seega potentsiaalselt edukamad. See tähendab aga, et looduslik valik peaks pettust soosima ja pettus peaks hakkama grupi hulgas levima. Miks on siiski petiseid loomagruppides vähe? Kui grupp koosneks sugulastest, siis võiksime vastust otsida hõimuvaliku ideest lähtudes. Kuid mitte kõik loomagrupid ei koosne ainuüksi sugulastest. Seepärast on teadlased pakkunud täiendavaid seletusi. Esimene neist toetub aususe ja pettuse tasakaalulisele suhtele. Kui petiseid saab grupis olema liiga palju, siis grupi valvelolek tervikuna väheneb ja teatud hetkel saabub seisund, kus petmine ei ole enam kasulik. Ausus
ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule (kättesaadavale) territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse (toitu ja vett). Liigi esindajad märgistavad ja kaitsevad oma spetsiifilist territooriumi, tagades seeläbi oma ellujäämist. 3)agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald:
dominandi positsioon. Hierarhia kui evolutsiooniliselt stabiilne strateegia – n: ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi toitu, vaid ajavad subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Komplitseeritud hierarhilised struktuurid on pigem näilikud, kui meelega niimoodi ülesse ehitatud. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult - sel teel, et indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus loomakogumites, selle põhjuseid. Sünkroonsus ja alluvussuhted, konsensuslik sünkroonsus. Käitumise sünkroonsus tekib erinevail põhjustel: mingi liigi isendid kalduvad sooritama teatud asju kindlatel päevaaegadel - joonisel tsetsekärbse
tema peamisi funktsioone loomaliigi säilimise seisukohalt. Tema järgi mängib agressiivsus kohanemisel olulist rolli: 1) agressioon suurendab selle tenäosust, et sobivamad, liigi tugevamad esindajad jäävad ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse. 3) agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud
Nt leiti, et ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi üldse ise toitu, vaid ajavad subordinaadid viimaste poolt leitud toidu juurest minema. Ometi jõuavad ka subordinaadid süüa, enne kui nad minema aetakse. Seega esimesed maksavad võitluse, teised aga otsimise hinda. Kokkuvõttes võib aga mõlemate fitness osutuda võrdseks. Tänapäeva evolutsioonilised käitumiseuurijad on seisukohal, et hierarhia loomagruppides tekib iseeneslikult, organiseerimatult – lihtsalt sel teel, et erinevad indiviidid avastavad jõuproovide käigus, et nad on võimelised domineerima ühtede, kuid mitte teiste üle. Käitumise sünkroonsus – loomaseltsingute liikmeile on eluliselt oluline, et üksikisendite käitumine oleks kooskõlas seltsingu teiste liikmete omaga. Näiteks pole kasulik magada, kui teised isendid suunduvad toituma ja ei ole mõeldav tekitada kära, kui teised on uinunud.
annaabi.ee 
