induktiivselt nõrk. Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Väga nõrk Üheksakümmend üheksa protsenti kurtidest inimestest on muusikaliselt andetud. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andetu. Tugev deduktiivselt kehtetud mõlemad Fotosüntees toimub ainult taimedes. Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. deduktiivselt mittekehtiv, kuna ei toimu KÕIGIS taimedes Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. Näited On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Näited Roos on roos.
Bill Clinton on mees. Deduktiivne korrektsus Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näide Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos.
X2 1 f6 mittesama- O11O väljundis on f6=X1 X2 väärsus e. signaal 1. Ainult f6= X 1X2+ M2 VÕI (välistus) siis kui sisendite X1 X 2 olek on erinev f7 disjunktsioon O111 väljundis on f7=X1+X2 e. Loogikaline signaal 1 kui kas liitmine e. või ühes sisendis 1 VÕI on 1. f8 Pierce´i tehe e. 1OOO väljundis on f 8= X 1+ X 2 disjunktsiooni signaal 0 kui 1 inversioon e. kas või ühes VÕI-EI süsteemis on 1
· Agendi seisund Mäss vastupanu sotsiaalsele survele, inimesed hindavad oma vabadust ja hakkavad mössama kui surve ähvardab seda ära võtta. Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni. Loogika Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta
f-i nr. Funktsiooni nimetus Argumentide Funktsiooni Funkts. Loogika kombinatsiooni X1 selgitus Matemaatiline elemendi tähis 0011 esitus X2 0101 f1 Konjunktsioon e. 0001 Väljundis on 1, f1=X1*X2 X1 -> & ->y loogikaline kui kõikkides f1=x1x2 korrutamine e. sidendites on 1 f1=x1^x2 X2-> NING f7 Düjunktsioon e. 0111 Väljundis on f7=x1+x2 X1 ->1 ->y loogiline liitmine e. signaal 1 kui VÕI kas või ühes f7=x1v x2 X2->
4.2 Demagoogilised ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses Sageli kasutatakse demagoogiat poliitikas rahvamassidega manipuleerimiseks eesmärgiga võita nende poolehoidu või läbi suruda tees (poliitiline otsus), mille veenvaks tõestamiseks või põhjendamiseks argumentatsioon puudub või on ebapiisav.10 Loogikas on demagoogia mõistel täpne tähendus- demagoogia on väärkujutluse kujundamise ja tõe moonutamise loogikaline võte. Loogika hindab negatiivselt demagoogia kasutamist tõestuses. Demagoogia kuulub mittelojaalse argumentatsiooni hulka. Kui demagoogiat kasutatakse sihilikult, siis o see amoraalsuse üheks ilminguks. Järeldused, mis 9. Crusius ja Channell 1995, 3-5 10 . Grauberg 1996, 106 9 toetuvad demagoogiale, on pettejäreldused ehk sofismid. Demagoogilised võtted on laialt levinud, kuid ainult mõned neist on hästi identifitseeritud
annaabi.ee 
