...................................................................4 5.TDNK lihtsustamine loogikaalgebra põhiseoste abil............................................4 6.MDNK ja MKNK väärtused määramatuspiirkonnas...............................................5 7.MDNK minimaalseima keerukusega loogikaskeem (AND, OR, NOT)....................5 8.MKNK minimaalseima keerukusega loogikaskeem (AND, OR, NOT).....................7 9.MDNK loogikaskeem kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT).....................7 10.MKNK loogikaskeem kahe sisendiga loogikaelementidel (AND-NOT).................8 11.Punktides 4, 7, 8, 9 ja 10 saadud tulemused VHDL-s........................................8 11.1.funktsioonid.vhd........................................................................................... 10 11.2.test.vhd........................................................................................................ 12
keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT................................................................................................................... 12 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT.....................................13 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT)............................13 10. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (AND-NOT).........................14 11. Modelleerida punktides 4, 7, 8, 9, 10 saadud tulemusi VHDL-is.....................15 11.1 Testpink..................................................................................................... 15 11.2 Punkti number 4 kood ja simulatsioon...........................................
Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT. f K = (x2 v x3)( 2 v 3)( 1 v 4) Loogikaskeemi modelleerin Circuit Simulatoris. Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT) . Kuna funktsioon oli antud DNK-na, siis tuleb esimese sammuna leida tema KNK (ehk on vaja üle minna "vastupidisele" normaalkujule). Duaalsete normaalkujude omavahelist üleminekut tasub alati teha Karnaugh' kaardi abil. 00 01 11 10 x1 x3 x2 x4 00 0 0 1 1 01 1 0 0 1
Teisendan MKNK mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. MKNK: f = (X1' v X2) (X3' v X4') (X2' v X3') = (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] Loogikaskeem avaldisele (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] X1 X2 Y X3 X4 7 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK- na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR- NOT). Näidata ära ka skeemi koostamisele eelnev MDNK üleviimine kujule VÕI- EI ja sisendite piiratud arvu (2) arvestamine. MDNK on: f = X1' X3' v X1' X4' v X2 X3' Selleks, et esitada see funktsioon baasis VÕI- EI: {V'}, tuleb antud funktsiooni viia teisele normaalkujule ehk KNK- le. Kuna funktsioon oli antud DNK- na, siis tuleb esimese sammuna leida tema KNK. Konjunktiivne normaalkuju tuleneb teatavasti funktsiooni 0- de piirkonnast
implikantide grupeerimist. espr. v3 (#0100) espr. v4 (#0110) --00 0100 --00 0100 000- 0110 23 0-1- 0010 1-0- 0001 -011 1101 124 -011 1101 124 00-- 0100 -1-0 1001 14 1-0- 0011 34 0--0 1100 12 -10- 1010 13 -10- 1000 -1-0 1001 14 1-1- 0010 0--0 1100 12 !! !! Arvestades võimalikke grupeerimisi, on aluseks võetud 4. lahendus. Reliseerimine loogikaelementidel Esialgne skeem Minimeerimise tulemusest välja kirjutatud esialgne skeem ilma sisendite arvu piiranguta. t1 = x3’ & x4’ t2 = x1’ x3 t3 = x2’ & x3 & x4 t4 = x1’ & x2’ t5 = x1 & x3’ t6 = x2 & x3’ t7 = x2 & x4’
ANDMEEDASTUS KONVEIERINA uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 1. KOODIMUUNDUR Loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. NT positiivsest loogikast negatiivsesse inversiooni läbi. Samuti kasutatakse koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodides või kahendkoodide muundamisel Gray koodides jne. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Koodimuundurid põhinevad loogikaelementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vaadeldakse sageli ka dekoodrite alaliigina. 2. VAHEMÄLU (Cache) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib
harvendus 2. RC-ahel väikese ja suure ajakonstandi mõiste 3. Impulside määra selgitamine kui on teada ahela parameetrid (takistus ja mahtuvus) ja impulsi kestvus 4. Piirikute kasutus valdkond dioodpiirikute ja piiravate võimendite põhimõte 5. Transistor multivibraatorite tööpõhimõte 6. Multivibraator loogikaelementides 7. Ootemultivibraatorite üldine tööpõhimõte ja kasutusvaldkond 8. Ootevibraatorite transistoridel ja loogikaelementidel 9. Liini mõiste ja lainetakistus 10. Liini erinevad tööreziimid JÕUELEKTROONIKA Jõuelektroonika on elektroonika valdkond kus kasutatakse elektroonika elemente see on dioode, transistore ja türistore, pingete muundamiseks ja regureelimiseks. Kolmefaasilised alaldid Kui on võimalik kasutada kolmefaasilist toidet siis on sageli otstarbekas kasutada ühefaasilise alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1
Esimesel juhul on võimalik leida enam-vähem parimat lahendust ka kogemuslikult ilma releelülituste teooriat tundmata. Kontaktivabade loogikaelementide baasil teostatud juhtimisskeemid erinevalt kontakt- juhtimisskeemidest oluliselt nii elementide ehituse ja tööpõhimõtte kui ka struktuuri poolest. Kontaktaparaadid (elektromehaanilised releed, kontaktorid) on harilikult ühe, harva kahe sisendahelaga (mähised) ja paljude väljundahelatega (kontaktid). Kontakti- vabadel loogikaelementidel on palju sisendahelaid, millised võivad olla omavahel elektriliselt ühendatud või mitte, ja ainult üks või kaks inversset (millised aga pole elektriliselt teineteisest eraldatud) väljundahelat. Nende asjaolude tõttu on need erinevat liiki juhtimisskeemid struktuuri poolest lausa vastandlikud ning seetõttu ei saa kontaktjuhtimisskeeme mehaaniliselt asendada kontaktivabade juhtimis- skeemidega. Mistahes sünteesiülesande puhul tuleb kindlaks määrata optimaalsuskriteerium, mille
annaabi.ee 
