TSINK Maire Aedviir MJ108 Tartu 2009 Tsink (sümbol Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustes on tsingi tihedus 7,41 g/cm. Tema sulamistemperatuur on 419C ja keemistemperatuur on 907C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinikashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise loogiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100C kuni 210C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. RAKENDUSALAD
Rajaja Auguste Comte Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil. Positivsim binaarne: mis ei ole objektiivne, on subjektiivne - Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile - Objektiivsus= faktide esitamine - Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda. Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed. Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega. Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt
10 KOKKUVÕTE Filosoofia sai alguse Antiik Kreekas, kus hakati mõtteid filosoofiliselt väljendama umbes 600 eKr. Filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Antiikaja filosoofialoolased sidusid kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogiga leiutajaks. 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani 2. Esa Saarinen, Filosoofia ajalugu tipult tupule Sokratesest Marxini 3. 50 klassikut, Filosoofid 4. Wikipedia, http://wikipedia.org, (6.06.09) 12
monoloog- ühekõne dialoog- kahekõne eksistentsiaalne- rõhutab inimese enda vabadust ja vastutust. Inimese elul ei ole kõrgemat eesmärki. Tähtis olla aus, tegutseda vabaduse nimel. Vaba on inimene siis, kui tunneb oma piire. Inimese ise kujundab oma saatuse ja elu müüt- jutustav pärimus, traditsionaalse kultuuri arusaam maailma ja inimese loomisest/tekkimisest muistend- rahvajutt, tugev seos konkreetse aja ja kohaga muinasjutt- rahvajutt, teadlik väljamõeldis, ei arvesta loogiga, loodusseaduste jmt eepos- jutustava sisuga pikem eepiline teos, tavaliselt värsivormis, südmusterohke, mahukas, tugeva pärimusliku taustaga lugu müütilistest kangelastest ning nende tegudest arhetüüp- korduv motiiv
loomulikud keeled on kõik hälbed ega sobiselleks et piisava täpsusega maailma kirjeldada. oleks vaja puhast notatsiooni süsteemi, millest saaks rääkida asjadest täpselt ja oleks võimalik kõiki väiteid täpselt tõestada. Frege tahtis saavutada sellist universaalset keelt, millest igasugune loomulik keel oleks üks kõneline hälbiv vorm. Frege oli väga endassetõmbunud, hell ei talunud kriitikat (Russell). Väga konservatiivne, antisemiitlik. Kaasaegse loogiga tõi uutele alustele. Tegi erakordselt olulise eristuse: sinn (sense) ja bedeutung (reference, osutus) Tõlge: mõte ja osutus Lause mõte on see, mida ta tähendab ja peab silmas, lause osutus on see millele ta osutab tegelikkuses. nt. Kirjaniku kodaniku ja varjunimi osutavad samale isikule, kuid nende mõte on täiesti erinev. Odüsseus saabus Ithakale: lausel on mõte kuid mitte osutus, sest tegelikkuses ei ole seda arvatavasti saabunud.
tekib C1 ja C2 kaasabil. Ja selline olukord tekib natuge järjestik resonantsi sagedusest kõrgemal kus kvarts toimib induktiivsusena. Nimetatud sagedusel lähebki lülitus võnkuma. Tekiv võnkesagedus või genereerimis sagedus on täpselt valitav kondensaatorite C1 ja C2 valikuga. Kusjuures see võnkesagedus on kvarts kristalli parallel ja järjestiks resonantsi sagedusetest kõrgemal. Väga lihtsalt võib saada kvarts generaatorit kasutades kvartsi ja loogiga elemente. See juures lihtsaima lülituse korral sobib kasutada Cmos loogikat, kuna Cmos loogika sisend takistus on kõrge. Joonis 3.4.4 skeem Invertor on põhimõteliselt võimendus aste ja vaadeldaval juhul ongi selline EI element pandud tööle võimendus astmena sel teel, et takisti R1 valikuga on viidud lüli tööreziim 0 ja 1 vahele kus ta käitubki võimendus astmena. Tagasiside ahel on sarnane eelmise lülitusega, ning geneka võnkesagedus on järjestik resonants
annaabi.ee 
