Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust
Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2
Allpool Võrut on järve kaldad algul madalad. Paidrast alates muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu, kus voolab vääneldes kuni Pepsi nõkku laskumiseni Ruusa küla ümbruses. Viira veski juures pöördub jõgi järsult kagusse, voolab selles suunas umbes 4 km, läbib Süvvahavva küla ja pöördub enne Põlva-Värska maanteesilda (Haavapää küla lääneservas) põhjakirdesse. Selle suuna säilitab jõgi kuni Toolamaa külani. Edasi teeb jõgi kaks sügavat looget lõuna poole (ühe Räpinast üles- ja teise Räpinast allavoolu), läbib Räpina linna ja Võõpsu aleviku ning suubub Võõpsust 2 km põhja pool Salusaare kohal Lämmijärve. Jõe algusosas (kuni Jõksi järveni) on jõe lähikonnas ülekaalus põllustatud alad. Pühajõe piirkonnas (Jõksi ja Vagula järve vahel) ning Vagulast alamal vahelduvad jõe ümbruses metsad ja põllud ning asustus jõe kaldail on katkendlik. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m.
lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit) Villa peenusklassid Eestis Peenusklassi Villa Villakarva Villa peenusklass piirid peenusklasside loogete arv 1 Bradfordi mikromeetrites üleviimine sentimeetril, kvaliteedinumbrites (s) (µm) mikromeetrites looget/cm 80 18 ja peenem 17 7 70 18.1 ... 20 19 6 64 20.1 ... 22 21 5 62 22.1 ... 24 23 4 50 24.1 ... 26 25 3.3 58 26.1 ... 28 27 3 56 28.1 ... 30 29 2.7
Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu
Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus – on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu
Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 2). Tabel 2. Villa peenusklassid Eestis Villa peenusklass Peenusklassi piirid Villa peenusklasside Villkarva loogete arv 1 Bradfordi mikromeetrites, µm üleviimine sentimeetril, kvaliteedinumbrites, s mikromeetriteks looget/cm 80 18 ja peenem 17 7 70 18.1...20 19 6 64 20.1...22 21 5 62 22.1...24 23 4 60 24.1...26 25 3.3 58 26.1...28 27 3
mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 1). Tabel 1. Villa peenusklassid Eestis Villa peenusklass Villa peenusklasside Villkarva loogete Peenusklassi piirid Bradfordi üleviimine arv 1 sentimeetril, mikromeetrites, µm kvaliteedinumbrites, s mikromeetriteks looget/cm 80 18 ja peenem 17 7 70 18.1...20 19 6 64 20.1...22 21 5 62 22.1...24 23 4 60 24.1...26 25 3.3 58 26.1..
annaabi.ee 
