Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning
Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks. Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud
Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat jõudu või väge. 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. Tähtsad on teisejärgulised jumalused (nt. viljakusjumalused) 6. Väga tähtsal kohal usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse. 7. Iseloomulikud nähtused on animism, totemism, maagia, rituaalid ehk riitused ANIMISM on usk loodusobjektide (puud, järved, mäetipud jne.) ning ka loodusnähtuste (torm, äike, tuul) hinge olemasolusse. TOTEMISM tähistab inimese sugulust mõne kindla looma (tootemloom) või harva taimeliigiga. Toemismi puhul pärinevad rühma liikmed (hõim, suguharu) mingist kindlast tootemloomast ja selle rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes.
Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6
antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse
Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega. USK Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis
1 Loodususundite ühised tunnused 1. Loodusrahvastel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis. Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat erilist jõudu või väge 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. 6. Väga olulisel kohal on usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse 7. Iseloomulikud nähtused on: Animism, totenism, maagia ja riitused e rituaalid Animism on usk loodusobjektide (nt. Puu, allikad, kivid, mäetipud jne) ja loodusnätuste (tuul, vihm, torm jne) hinge. 5 Totemism Totemism tähistab inimese sugulust, mõne kindla looma (totemloom) või harva taimeliigiga. Rühma totemismi puhul pärinevad rühma (suguharu, hõim) liikmed mõnest kindlast
kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume tähistas surnut ehk surnud esivanemat) jumalad on kõrgemas seisus vaimne olend. on ülijumal maailmas on kord mille on loonud jumal ta on loonud ka inimese temast läthub ka surelikkus on ka ära pöördunud jumal. ta on ära pöördunud sest inimesed on valesti käitunud ja
Ministeeriumi tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. METSADE KAITSE Ajalooline ülevaade Eesti metsalooduse kaitse ajalugu ulatub esimesse aastatuhandesse meie aja järgi. Iidsed eestlased uskusid loodusvaimudesse ja pidasid vanu metsi pühadeks. Eriti väärtustati suuri tamme- ja pärnapuid ning inimesed pöördusid hädas olles nende poole abi saamiseks. Selliste puude kahjustamine mistahes viisil oli rangelt keelatud. Esimene metsade kaitse akt pärineb 1327. aastast, mil Taani kuningas Erik Menved keelustas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel väikesaarel, et säilitada sealseid metsi meremeestele navigatsiooniks vajalike maamärkidena.
annaabi.ee 
