aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi maalitehnikaid ning tema teosed käsitlevad Jaapani loodususundit ja rikkalikku mütloogilist pärandit. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel
Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu.
Miskipärast ei taheta Mikita triloogia viimast kaht osa liigitada Ilukirjanduseks, kuhu see kahtlemata kuulub. Janu kanoonilise ja tõelise identiteediloome järele on meis nii sügav, et tahaksime võtta kõnealust lugulaulu nii kindla peale, et justkui kahju on tunnistada, et üht-teist jääb siiski vaieldavaks. Mikita kaks peamist sõnumit on et Eesti on eriline ja et meie rahvusliku mentaliteedi alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et
tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks. Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma. Alates 4. sajandist tutvus jaapani eliit Koreast tulnud sisserändajate vahendusel hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele. Ühtlasi jõudsid nende kaudu Jaapanisse konfutsianism ning budism. Buda mungad ei suutnud jaapanlaste loodususundit maha suruda ning seega jäi shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks.
esindajatega ning vahetatakse uudiseid ja läinud nädalal valminud kaupu. Kokkuvõte Etioopia on maa, mis võlub oma mitmekesisusega: seal on esindatud nii erinevad looduslikud vööndid kui religioonid, seal on tõeline rahvaste paabel. Niigi kirevat pilti muudavad veelgi kontrastsemaks erinevad religioonid. Vähe on maailmas paiku, kus ühel turuplatsil võib näha kõrvuti täielikult musta riidega kaetud islamiusulist naist ja loodususundit järgivat palja ülakehaga kaunitari. Ajaloolis-kultuurilises mõttes on huvitavam Etioopia põhjaosa. On ju paljud eestlasedki kuulnud Seeba kuningannast, kuid vähesed teavad, et tema kuningriik paiknes just tänapäeva Etioopia põhjaosas. Seeba riigi pealinn asus praeguse Aksumi linna aladel. Eriti tuntud on Aksum aga oma sadade obeliskide poolest: need on mitme tuhande aasta vanused graniidist monoliidid ning suurimad neist on rohkem kui 30 meetri kõrgused ja kaaluvad üle 500 tonni.
Budismi ning shinoto pooldajate vahel tekkisid ägedad lahkhelid. Peale shinoto pooldajate lüüasaamist püstitati prints Shotoku (574-622) juhtimisel 6. sajandi lõpul esimene budistlik tempel ning sellele järgnesid peagi teised. Budism omas õukonnas domineerivat seisundit ning peale Shotoku poolt Hiinasse saadetud saatkonda 607. aastal (luues ametliku kontakti mandri suurvõimuga) tugevnes budismi mõju Tõusva Päikese Maal veelgi. Siiski ei suutnud buda mungad jaapanlaste loodususundit maha suruda. Rahva nii mõttemaailmas kui ka elulaadis jäi shinoto oma traditsioonilisele kohale. Kujunes kahe usundi 6 kooselu, mis kestab tänini. On esinenud rahu ning võitluse perioode, valitseval positsioonil küll üks, küll teine. Haridus Enne hiina hieroglüüfi tulekut puudus jaapanlastel oma kirjasüsteem ning õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks müüdid ning teated ajaloost.
Enne sõda aga ülistati jaapani vaimu ja riigikorda kui midagi erilist. Jaapani progressiivsed ajaloolased taotlevad selle kahe äärmuse vahel objektiivset ja tervet suhtumist rahvuslikku kultuuri.( Jaapani kultuuri...2008) 2.1. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG Jaapani varane keraamika kogu oma keeruka ja originaalse ornmentikaga, jaapani ehituskunst oma lihtsa, Jaapani loodusele sobiva disainiga, jaapani omapärane skulptuur kõik see kajastas jaapanlaste mütoloogiat, nende loodususundit. Kuni 6. Sajandini arenes jaapani nii materiaalne kui ka vaimne kultuur omanäoliselt, ilma suuremate välismõjudeta, ehkki Jaapanil olid sidemed nii Korea kui ka Hiinaga. Budismi tulek tõi endaga kaasa tugevad hiina kultuurimõjud, mis domineerisid kuni Jaapani isolatsiooni alguseni 17. sajandil ja mõnevõrra hiljemgi. (Klassen 2008: 130) Esiteks avaldus see jaapani kelle kujunemises kirjakeeleks. Jaapani keel moodustab
annaabi.ee 
