- Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard - nad levivad põhja aafrikas, lähis idas, pakistanis, kesk aasias, indoneesias - kõik muslimid palvetavad viis kordapäevas Meka suunas - Islami pühakoda on mosee - Mosee juures on kõrged tornid-minaretid- - minarettidest kutsutakse muslimeid palvetama LOODUSUSUNDID -loodususundites usutakse loodusnähtusi : puid,kive,üleloomulikke olendeid -loodususundeid võib leida erinevate rahvaste juures aafrikas, ameerikas, aasias, austraalias KONFUTSIANISM e moraaliõpetus - Ida aasias -
Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena
jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks
Hinge peeti elujõuks, mis on igal inimesel veres, peas ja südames. Juustel ja küüntel usuti olevat erilist väge ja jõudu, kuni need kasvasid. Siit komme orjade juuste maha lõikamine, et vähendada nende elujõudu. Samuti lõigati juuksed maha naistel peale abiellumist. Olemas olid ka nõiad, teadmamehed-naised, ravitsejad. Esimene klooster Eestis 1093 RELIGIOON VANA-EGIPTUSES Pikka aega oli religioon nn. aafrikalik, kuna oli palju loodususundeid. Umbes 3000a eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: 1. Vana riik sellest perioodist on pärit suured püramiidid ja templid 2. Keskmine riik siit pärit mitmed kirstu ja/või sarkofaagitekstid 3. Uus riik siit pärit surnute raamat JUMALAD Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Ehnaton püüdis sisse viia ainujumala kummardamist.
Kas tõesti peab üks välistama teist? Sellise küsimuse on ilmselt endalt küsinud ka lüngateooria ja aruka kavandamise teooriate pooldajad. Mulle tundub, et kui jätta kõrvale kristlikud äärmused, siis on kõige ratsionaalsem maailma just läbi teaduse ja religiooni sümbioosi seletada. Selline lähenemine on igati mõistlik, sest see ei välista teadust ning jätab samas piisavalt ruumi religioossele salapärale ja müsteeriumitele. Kõige huvitavamaks võiks aga pidada ehk loodususundeid. Siinkohal võib heaks näiteks tuua Eesti usundi. Sellistel loodususunditel näib teadusest täiesti ükskõik olevat. Tihtiligu seletavad sellised usundid erinevate loodusobjektide ja nähtuste tekkimist elavate ja mõningal määral isegi humoorikate lugudega, mis on tihti sulam erinevatest müütidest ja teistele usunditele iseloomulikest joontest. Eesti loodususundis, nagu mulle tundub, ei pööratagi erilist tähelepanu sellele, kuidas kõik alguse on saanud. Usutakse, et
) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete hulgad ulatuda kuni 13 000mm aastas. Valitsevad usundid Peamine religioon on katoliiklus. On ka protestante ning loodususundeid. Rahvastik ja asustus Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi. Suur on ka väljaränne (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse). Linnad on ülerahvastatud.
ambivalentset funktsiooni ta on armastusjumalanna ja hirmu sisendav sõjajumalanna. 9. Milline oli ugariti tekstide järgi otsustades kõige aktiivsem jumalanna? Anat on ugariti tekstides kõige aktiivsem jumalanna. 10. Mis oli Kaanani kuninga peamiseks kohuseks? 7 Levinud arvamuse kohaselt oli elu jumalate and, kes võisid seda pikendada või lühendada. Kuninga kohuseks oli eetilisi tõekspidamisi ellu viia. Loodususundite kontrollküsimused 1. Millised on loodususundeid iseloomustavad kuus põhitunnust? · Autentse religiooniüriku puudumine. · Usundi rajaja puudumine. · Kindlakskujunenud õpetuse puudumine. · Maagiline mõtteviis. · Müütiline mõtteviis. · Tsükliline mõtteviis 2.Milline mõtteviis on omane loodusrahvastele? Loodusrahvastele on omane maagiline mõtteviis, mis tähendab mitte ainult maagiat, vaid ulatub sellest sügavame usu maailma. 3
Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge. * Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid. -) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust) * Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. -) Sealpoolsus transendentne ja siinpoolsus immanentne. * Maagiline maailmapilt
Milles seisneb tema ambivalentsus? ambivalentset funktsiooni ta on armastusjumalanna ja hirmu sisendav sõjajumalanna. 9. Milline oli ugariti tekstide järgi otsustades kõige aktiivsem jumalanna? 9 Anat on ugariti tekstides kõige aktiivsem jumalanna. 10. Mis oli Kaanani kuninga peamiseks kohuseks? Levinud arvamuse kohaselt oli elu jumalate and, kes võisid seda pikendada või lühendada. Kuninga kohuseks oli eetilisi tõekspidamisi ellu viia. Loodususund 1. Millised on loodususundeid iseloomustavad kuus põhitunnust? · Autentse religiooniüriku puudumine. · Usundi rajaja puudumine. · Kindlakskujunenud õpetuse puudumine. · Maagiline mõtteviis. · Müütiline mõtteviis. · Tsükliline mõtteviis 2.Milline mõtteviis on omane loodusrahvastele? Loodusrahvastele on omane maagiline mõtteviis, mis tähendab mitte ainult maagiat, vaid ulatub sellest sügavame usu maailma. 3
annaabi.ee 
