2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise oma konkreetses antuses. Vahetu kogemus, mis on antud taju kaudu, on tema jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast väljalülitada. Kasvava loodustunnetuse eesmärk on saavutada suurem valitsus looduse üle. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib
ükskuid kollaseid lehti , Tuulevaiksetel päevadel , kui lehed ei liigu , näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ? Härjasilmad See on väikene välu , täis õitsvaid härjasilmi , ümberringi mets . Kui tuleks keegi kaugelt ja paluks mul rääkida meie suvest , siis tooksin ta siia ja ütleksin ,, Näe , niisugune ongi mu kodunurga suvi " Harakkuljus- Osanuks mulle keegi ennustada , et mu loodustunnetuse sümboliks lillede riigis saab roosade õitega ja magusa lõhnaga kaunitar , oleksin ta välja naernud . Midagi roosat ja lõhnavat ei , see pole minu jaoks ! Ja siis ühel päeval tutvustati mulle harakkuljust harilikku harakkuljust . Kõik hariliku on määratlenud harilikud inimesed harilike inimeste tarvis . See , kes läheb kohtumisele laane varjus kasvava armsa lillega , ei ole enam harilik inimene , 10
Euroopalikust esteetikast. - N-E Liivi loomingu analüüs, kriitika, millega nad kanoniseerivad Liivi, annavad talle eesti kirjanduses tähendusliku koha. - N-E rõhutas Liivi kui looduslüürikut. - Miks nii mõjukas (Tuglase järgi): rütm, ootamatus, stiililised iseärasused, poeet luule seletamatul tasandil. E. Enno luule põhikujundid ja teemad - Tee. - Loodusega seotud märgid kõrgema idee kandjatena. Loodus kui osa tervikust, mina loodustunnetuse metafüüsiline tasand, mis on andnud aluse kogu eksistentsile. - Kadumise motiiv kodu on kadunud mistõttu igatseb tervikliku eksistentsi tunnet tagasi (loodus + mina + religioon). - Modernsuse-eelne mõttevool mistõtu Tuglas jt ei hinnanud teda. - Sajandialguse modernism otsis läänelikele väärtustele teatud alternatiive, tundmatut, eksootilist. Sajandi keskel pöörasid modernismid pilgu itta või Aafrikasse. Selle järgi EE modernistlikum kui Tuglas ja Suits
põhiülesanne, mille lahendamiseks oli vaja vastata järgnevale neljale küsimusele: ,,Kuidas on võimalik puhas matemaatika?", ,,Kuidas on võimalik puhas loodusteadus?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika inimeste loomuliku kalduvusena?", ,,Kuidas on võimalik metafüüsika kui teadus?". Kant väitis: ,,Puhta mõistuse enda vältimatud probleemid on jumal, vabadus ja surematus." Oma metafüüsikas (teoreetilises filosoofias) seadis Kant eesmärgiks välja selgitada inimese loodustunnetuse aprioorsed, kogemusest sõltumatud tingimused. Teadmisi on Kanti järgi kahte liiki: a priori -- kogemusele eelnev teadmine, kogemusest sõltumatu; a posteriori -- kogemusele järgnev teadmine. Otsustused liigitas Kant analüütilisteks ja sünteetilisteks. Mis need on, selle mõistmiseks on vajalik järgmine loogikasse kuuluv selgitus. Lihtne kategooriline otsustus sisaldab nelja (jaatav otsustus) või viit (eitav otsustus) komponenti: kvantor, subjekt, koopula, predikaat, (eitus)
Loodus formaalses mõttes(aistingu objektide mõttes(seaduspärasuste kogum). Tunnetatav meile kogum, aprioorselt aposterioorselt(ei anna tunnetatavad, üldine objektiivsust, saame teha paratamatus). eksistentsi väiteid). Suhe on mateeria ja vormi kaudud. Peavad saama materiaase sisu, millega tekib vorm. Metafüüsika, asju tunnetada aprioorselt iseendas. Lk 59 kaks küsimust refereerida: „nüüd aga küsin ma: kuna jutt on aprioorse loodustunnetuse võimalikkusest, kas poleks siis parem küsimust seada nõnda: kuidas on võimalik a priori tunnetada asjade kui kogemusobjektide paratamatut seaduspärasust või: kuidas on võimalik a priori tunnetada kogemuse enda paratamatut seaduspärasust kõikide tema objektide suhtes üldse?“. Kahe küsimuse erinevus on see, et ühe puhul küsitakse kogemusobjektide kohta ja teise puhul kogemuse enda kohta. Need on võrdväärsed küsimused: mõlemaga saab minna loodusteaduse võimalikkuse juurde.
· Kas kogu tõelisus pole äkki mõne kurja vaimu otsust langetada: nii oleksin ma täiesti vaba, kuid poolt loodud illusioon? mitte kunagi indiferentne." · Kui kahtlus kasvab nii suureks, mis jääb siis üle? · Antropoloogia 25 · Inimesel on osa mõlemast maailmast. · Kasvava loodustunnetuse eesmärk on saavutada · Keha seisundile vastab alati hingeline seisund ja suurem valitsus looduse üle. vastupidi. Näiteks janu tunde puhul on kõrge · Loomulikest kehadest kõige täiuslikem on inimene, tõenäolisusega kõige õigem juua. kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis · Loom on Descartesi jaoks komplitseeritud masin, looduseski. inimene erineb temast vaid vaimu poolest
annaabi.ee 
