Elu erinevaid määratlusi seda iseloomusta- vate tunnustega. Eluslooduse organiseerituse tasemete eristamise võimalused ning nende uurimisega seonduvad loodusteadused. Loodusteadusliku uurimistöö kavandamine, läbiviimi- ne ning tulemuste analüüsimine ja esitamine. Teadusliku meetodi etapid: probleemi määrat- lemine, taustinfo kogumine, hüpoteeside sõnastamine, uurimistöö kavandamine ja läbiviimi- ne, tulemuste analüüs ning järelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamine loodustea- duslikus uurimistöös ning igapäevaeluliste probleemide lahendamises. Elus ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee molekulaarsest struktuurist tulenevad füüsikalised ja keemilised omadused. Vee omaduste seos organismide ehituse ja talitlusega. Anorgaaniliste ainete osa rakkude ja organismide ehituses ja talitluses. Biomolekulide pea- miste rühmade süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete ehituslik eripära, nende ülesanded raku ja organismi tasemel
• Isiklik huvi kui suhteliselt püsiv, kestev iseloomujoon või isiksuseoma- dus, mis on suunatud mingile tegevusele või alale (näiteks eriline huvi spordi, muusika, loodusteaduste vms vastu) kontrastina uudishimule, mis on isiksuse hajutatuma suunaga omadus (uudishimulik inime- ne on uudishimulik paljude asjade suhtes); isiklik huvi väljendub kas mingi kindla ala eelistamises (“ma eelistan matemaatikat loodustea- dustele”), armastuses ala vastu (“ma armastan muusikat”), isikliku naudingu saamises (“mulle meeldib ülesandeid lahendada”) ja mõni- kord ka isiklikus tähenduslikkuses (“matemaatika on mulle oluline”). • Situatiivne huvi lähtub keskkonnast (põhiliselt on uuringutes kes- kendutud huvi genereerivate tekstide omadustele). Situatiivne huvi Motivatsioon 41
siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks
siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks
siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist – osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks
annaabi.ee 
