Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse
nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida. Anarhistide seisukohalt oli esimene väide, et loodusseisundis areneb isegi omahuvist lähtuvate olendite seas välja koostöö. Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida te kõik ilmselt teate. Teise väitena toodi välja, et kõik inimesed on loomupäraselt head ning kolmas ja kõige tõepärasem argument ütleb, et loodusseisundi puuduste vältimiseks saab välja mõelda poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis ei ole samaväärsed riigiga. Võib õelda , et lõhe mõistliku anarhismi ja riigi pooldamise vahel muutub tihti tühiselt väikseks. Raamatus käsitleti ka mitmeid poliitilise kohustuse põhjendamise viise, kuid minu arvates pole ükski nendest perfektne. Näiteks ei suuda lepingutraditsiooni voluntaristlikud põhjendused seletada nende kohustusi, kes keelduvad nõusolekut andmast. Ausameelsuse
Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis, vaid ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada. Nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide sõja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseks ja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidev hirm ning
ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada; ja seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomusesse kuuluvaks, nii nagu see on ka ilm aloomuses. Sest nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide süja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseksja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige
stiilil, moraal selle olemusel. 8. Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus kiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele. Esitatud väga läbimõeldult ja täpselt.Sanktsioonideks seadusandluse poolt kehtestatud karistused ja põhjendatakse seda loodusseisundi ärahoidmisega.Religioossed normid on kehtivad kõigile kindla usu pooldajatele ning normid varieeruvad religiooniti. Nad on esitatud üldiselt lihtsas keeles.Sanktsiooniks südametunnistus ja hirm selle ees, mis tuleb pärast maist elu. 9. Eetika ja religioon on küllaltki vastandlikud. Nad mõlemad on küll määravad, mis on õige ja vale, kuid üks põhineb mõistusel ja inimkogemusel ja teine mingil jumalikul
külluses. Hobbes: minu toodetu jõuab niikuinii teiste kätte; Lock: saab rakendada karistamisõigust või motiveerida alluma moraaliseadustele. Rousseau: nüüdisaegse kodaniku jooni on omistatud metslasele Hobbesi ja Locki poolt. 15. Mida väidab anarhism? Ei riigile! Loodusseisundis areneb inimeste vahel välja koostöö, inimesed on loomupäraselt head ja võib ju mõelda välja teatud poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis sarnaneksid riigile, et loodusseisundi puudusi vältida. Riigi õigustamine 1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki? Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada. Kuna eelkirjeldatud loodusseisundites ei tahaks meist keegi elada, siis kaitse kui üks riigi peamisi funktsioone, teeb elu riigis vägagi heaks. Samas ei ole tihti vaja seadusi, et üks inimene teist tapaks, vaid selline käitumine oleks lihtsalt moraalne. Kuid samas võib säilida teatud hulk inimesi, kes teisi hirmu all võivad hoida.
See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja kohati ka brutaalne, sest selles seisundis puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada, kuigi eesmärk on ellu jääda. Moraal Moraal aitab hoida ühiskonna tervikuna koos. Moraal on ühiste arusaamade kogum. Selle eesmärgiks on inimkonna kannatuste vähendamine ning püüdlemine parema elu suunas, kuigi püüdlemine ise võib kaasa tuua kannatusi