kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust jääda ajalukku, kinnitada osake endast traditsioonidega ülekoormatud igavikku. Daniel Vaariku tähelepanek võrdleb seda tungi saada osa surematusest kõikvõimsa looduse seadustega: ,,Traditsioonidele on iseloomulik mineviku venitamine tagurpidi pikksilmaks, mille toru otsast sisse vaadates jääb mulje, et mingi asi on olnud aegade algusest peale, vahel jääb mulje, et tegemist on lausa loodusseadusega." Siit leiab veel ühe põhjenduse, miks on traditsioone vaja: saamaks rahuldatud soovi osaleda milleski iidses või kauakestvas, mis tundub inimese lühikese elueaga võrreldes lausa surematu. Alati saab hakkama minevikku teadmata, ent see on sama ebameeldiv kui sihitu kompamine ruumis, kus keegi on unustanud lambipirni vahetada ja valitseb täielik pimeduse kaootia. Osaledes traditsioonides, kujuneb parem arusaam meist endist kui ühest terviklikust ühiskonnast
erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas.
me seda tahame, on üsna väike. See küll ei tähenda, et peaks mingil viisil vähendama pürgimust süsteemi viimistleda ja täiustada nii palju, kui võimalik. Lisaks, mitmed 3 printsiibid terves raamatus on eelkõige seotud füüsikaliste või muude loodusseadustega. See tähendab, et süsteem mida käsitletakse ei pruugi alati optimaalselt toimida puhtalt seetõttu, et on tekkinud vastuolu loodusseadusega, kust paraku ei saa kuidagi ümber. Näite saab tuua käest pillatud teelusikaga, mis langeb väga suure tõenäosusega Maa poole. Vastavalt gravitatsiooniseadusele teame, et lusikas tõesti ei tõuse omal jõul õhku ega jää kukkumata, kui temast õhus lahti lasta. Samas, kui on tegemist lisateguritega, mis ei ole loodusseadusega kooskõlas, siis saame muuta nii mõnegi süsteemi toimimist, nt. proovime magnteetilisel jõul lusikat vastu gravitatsiooni liigutada. (Loorents, lk.39,
Niisiis ohustab heaoluriik seni kasutatud mõttes tegelikult meie vabadust. Niisiis on aeg ümber vaadata käibiv heaoluriigi paradigma ning luua uus. See on küli aeganõudev protsess, kuid kindlasti mitte tulutu. (1) Heaoluriigid on jõudnud kriisi. Seda eelkõige kulutuste kasvu ja efektiivsuse languse tõttu. Oma aja kohta edumeelsed riiklikult finantseeritavad sotsiaalprogrammid sõid ja söövad endid ise, tahame seda või mitte. Siin on tegu vaat' et loodusseadusega ning iseloomustama sobib situatsiooni vanasõna "oma nahk on lähemal". (1) Lähtudes eelpool mainitud raha kulutamist/kasutamist iseloomustavatest kategooriatest, saaksid nö. noored/uued heaoluühiskonda rajavad riigid panna aluse uuele heaoluriigi paradigmale. Eelkõige tuleb kriitiliselt üle vaadata riiklikult osutatavad sotsiaalprogrammid ja sihtrühmad. Ei saa eitada riiklike programmide vajalikkust, kuid igal meetmel on oma
argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega. Tema arusaam õiguste kohta on järgmine: ühelgi inimesel pole loomulikku õigust ühtegi teist alla suruda. Locke arvas, et kellelgi pole loomulikku õigust valitseda selles mõttes, kui Jumal pole selleks otstarbeks kedagi määranud. Locke seadus ütleb, et keegi ei peaks kahjustama teist ei tema elu, tervist, omandit ega vabadust, tema põhjus peitub Jumalas, täpsemalt kirjeldades, et meil pole loomulikke maapealseod valitsejaid vaid meil on taevane valitseja. Siit tuleb välja see,
(toodang) jäätmete kujul tulenevad tootmisfunktsioonist. See viib järgmise tootmisfunktsioonini: Qi f i ( Li ; K i ; M i Ri A M i ) i Seal kus modelleerimine nõuab tootmisfunktsiooni kasutamist, on viimase avaldise kasutamine suhteliselt atraktiivne, kuna üldiselt peab tootmisel olema mingi materiaalne baas, ja jäätmed tekivad just sellel materiaalsel baasil. See on kooskõlas ühe põhilise loodusseadusega. Sellist tootmisfunktsiooni kasutatakse siiski väga harva nii teoreetilises majandusteaduses kui praktikas. Praktiliste ülesannete lahendamisel seda tavaliselt lihtsustatakse. Ometi on just viimane avaldis teoreetiliselt õige. Termodünaamika seadused Termodünaamika esimene seadus ütleb, et energia ei teki millestki ega kao kuhugi. Muuta saab energia vormi. Termodünaamika teise seaduse kohaselt voogab energia soojemalt kehalt külmemale ja
annaabi.ee 
