TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma
Peterburgis Rääkis inglise, prantsuse ja vene keelt Aastal 1916 päris kinnisvara Rozhdestveno Samal aastal avaldas oma esimese luulekogu 1918 kolis perega Ukrainasse 1919 kolis perega Inglismaale ning läks Trinity ülikooli zooloogiat õppima Aastal 1920 kolis Nabokovi perekond Berliini Aastal 1925 abiellus Vera Slonimiga Aastal 1934 sündis neil laps Dmitri Aastal 1940 kolis perekond elama USA-sse Vladimir töötas vabatahtlikuna Ameerika loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil bronhiiti Tõlgitud looming "Lolita" 1990 – Tõlkinud Hans Luik "Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi
millised kujutava kunsti alla? a. Arhitektuur, tarbekunst, disain b. Maalikunst, skulptuur, graafika 2. Nimeta kunsti tekke põhjused (3) esiajal. Taheti ennast emotsionaalselt väljendada. Maagia ja usk (animism). 3. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? Kui vana, kus praegu asub? Kirjelda. Nimetatakse Willendorfi Venuseks, vanuseks on umbes 25000 eKr., asub praegu Viini Loodusmuuseumis. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud, istmik on lai. Nägu ei ole
Teadlased väidavad, et peaaegu kõiki loomaliike saab määrata üsna lihtsa geenitesti abil. Kanadas asuva Gelfi Ülikooli geneetik Paul Herbert kinnitab, et tema uurimismeeskond on terve hulga loomaliikide jaoks välja selgitanud nn geneetilise vöötkoodi, mille täpsus küünib 99,99999 protsendini. Uut identifitseerimismeetodit on hakanud kasutama juba mitmed uurimisasutused ja loodusmuuseumid. Näiteks Ameerika Ühendriikide Rahvuslikus Loodusmuuseumis arutatakse võimalust kogu kollektsiooni geneetiliseks vöötkoodistamiseks. Arvatakse, et maailmas elab kümme miljonit või lausa sada miljonit loomaliiki, millest bioloogid on seni kirjeldanud umbes miljonit. Uute liikide identifitseerimine on väga palju aega ja oskusi nõudev töö. Nüüd on lootust võtta abiks arvutid, mis iseloomulikke geenijuppe kiiresti analüüsiksid. Herberti sõnul võiks eeloleva viie aasta jooksul käivituda ulatuslikud
energiapommina mõjuvaid salateid ja suppe. Magusast risoomist jahvatatud jahu lisati leivataina hulka, röstitud kujul sai temast kohvi aseaine. Lendkarvadega seemned kasutati ära patjade tegemisel. Kõige rohkem tunnustust pälvis põdrakanep rahva hulgas kui hea mee- ja ravimtaim. Ürdist valmistatud teel on rahustav-uinutav, valuvaigistav ning põletikuvastane toime. Abi saaksid ka eesnäärme suurenemisest tingitud vaevustega vanemad mehed. Kümmekond aastat tagasi käidi tihti Loodusmuuseumis väikeseõielist pajulille, tol ajal ainukest haiguseleevendajat vaatamas, et teda looduses kergem ära tunda oleks. Nüüdseks on põdrakanepi farmakoloogilised uurimised ja katsetused näidanud, et ka temal on kasvajarakkude vohamist taandav toime. Ja teda on Eestis palju! Suur loodusteadlane Karl Linné paigutas põdrakanepi ühte perekonda pajulilledega. Sarnasust märkasid ka vanad eestlased, see kajastub rahvapärastes nimedes. Kuid
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav Lihtsaim moodus taimi säilitada on neid kuivatada: põllumees teeb nii heina, lillesõber paneb meeldiva õie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi õppeherbaariumi tarbeks. Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti. Küll kunagi määrata...
Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana
Ta sööb hommikust ühes võileivabaaris, kus ta kohtab kahte nunna. Nad räägivad Romeost ja Juliast. Ta annab nunnadele 10 dollarit. Ta proovib helistada Jane Gallagherile, kuid tema ema võtab hoopis vastu ning Holden paneb kõne ära. Ta võtab takso, et sõita Central Parki, kus ta loodab kohata oma noorimat õde Phoebe-it, kuid teda pole seal. Ta aitab oma õe klassikaaslasel pinguldada skeidipaelu ning too ütleb, et ta võib oma õde märgata Loodusmuuseumis (Museum of Natural History). Kuigi ta teab, et Phoebe klass ei oleks seal pühapäeval läheb ta sinna ikka. Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal
a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid
a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid
Neli konna Tekst ja fotod: Fred Jüssi Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole
annaabi.ee 
