Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn üliõpilasnovellide näol. Pärast operatsiooni elas Tammsaare küllalt kaua oma venna Jüri Hanseni juures Koitjärvel. See ligi kümne aasta pikkune aeg on kirjaniku Koitjärve-periood, mis andis tema loomingule eriti loodusmotiivide poolest olulisi mõjutusi. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus
1915. aastal suri tema ema Anna, Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameatakki ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäid lõpetamata. Looming Kõige kuulsam teos on ,,Suudlus" (1907-1908). Edukas oli ka 2006. aastal 135 miljoni USA dollari eest müüdud Klimti ,,Adele Bloch- Bauer I portree", mis on praegu maailma kõige kallimalt müüdud maal. Klimti iseloomustatakse kui juugendi viljelejat. Maalikunstis tähendab juugend loodusmotiivide kasutamist stiliseeritud moel. Teos ühildub interjööriga ega lõhu pinda, st ei tekita ruumilist illusiooni. Figuurid maalitakse siluetitasandil ning need muutuvad osaks ornamentikast, tihti on need ka väljavenitatud ja sujuvad. Värvid on pigem sünteetilised kui looduslähedased. Tekitatakse puhtaid värvipindu, mis ümbritsetakse musta kontuuriga. Juugendlike maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik.
Luuletaja väljendas oma muretust ka sooviga, et sõber ei nukrutseks. Jääb mulje nagu Jesseninil ei olnud mitte midagi kaotada ning enesetapp oleks üdini loomulik, tavaline sündmus. Kuid kaotusevalu väljendavad read: ,,Külm on kõrge taeva hele sära./ Tähelõõmad rinnas lahtusid./ Keda armastasin, läksid ära./ Kõige lähemadki lahkusid." Maailm muutus kalgimaks. Inimese kaotus teeb seest tühjaks, nagu seletab ka ,,Mälestus". Laulus on tundeid kirjeldatud loodusmotiivide läbi: taevas on pilved ja lilled on pisaraid täis. Loomulikult leiab sarnast stiili ka külapoeedi luules. ,,Vaikseilt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui on õitseng lõppend, tulgu surm." Peaasi on, et elu kõrghetked saaks läbitud, pärast seda võib juba õnnelikult siit ilmast lahkuda. Elu ja surm käivad paratamatult käsikäes ning kaotusest on alati raske üle saada. Nii Jessenin, Ahmatova kui ka Tsvetajeva on luules väljendanud enda vaatenurki surma kohta. Need on
Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn üliõpilasnovellide näol. Pärast operatsiooni elas Tammsaare küllalt kaua oma venna Jüri Hanseni juures Koitjärvel. See ligi kümne aasta pikkune aeg on kirjaniku Koitjärve-periood, mis andis tema loomingule eriti loodusmotiivide poolest olulisi mõjutusi. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid).
KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu. o Keskminoilise lõpul suur muutus: kaob värvirikkus ja stiliseerimine taandub naturalismi ees: taimevormid esinevad loomulikul kujul, eelistatud on iiris ja liilia; palju ka mereelukaid, kalu, tigusid ja korallisarnaseid kujutisi; varsti jälle stiliseerivam laad; loodusmotiivide jaotus muutub sümmeetriliseks ja reeglipäraseks (paleestiili vaasid) Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus-
annaabi.ee 
