Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist. Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle tohutult meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga
igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. · Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. · Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele. · Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat. · Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali. ( talupoja pulm ja viljalõikajad) · Hieronymus Bosch, inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks. · Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks.
Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse
vist asja millele poleks tema pilte kantud.Navitrolla ise on öelnud et kunsti pole kunagi küllalt. Kunsti on väga erinevat ja kõik ei saa kõigile meeldida. On hea kui keegi suudab ühendada erinevate mõtteviiside kokkusobivaid osi. Nii sünnivad uued ideed ja arenevad uued 6 inimesed. Kunst on kõige võimsam mutrivõti selleks tööks. Analüüs. Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle väga meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga.
maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Joonise selgus, peen detailikäsitlus, topograafiline täpsus ja romantilised noodid meeleolus lähendavad tema pilte biidermeierile 19. sajandi keskpaigani saksa kunstis valitsenud stiilile ja elutunnetusele
maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Joonise selgus, peen detailikäsitlus, topograafiline täpsus ja romantilised noodid meeleolus lähendavad tema pilte biidermeierile 19. sajandi keskpaigani saksa kunstis valitsenud stiilile ja elutunnetusele
Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis 14. juuli 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor ja graafik. Constanze von Wetter-Rosenthal sündis Härgla, Kauksi ja Kernu mõisniku
Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari
annaabi.ee 
