2011. aasta talgupäeva eestvedaja oli Eestimaa Looduse Fond. (7. mail 2011) ELF annab igal aastal välja Noore Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus: ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam- Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele.
● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas ● Aitab laevadel orienteeruda ● Teise maailmasõja päästejaam Sagadi mõis ● Esmakordselt mainitud 1469. Aastal ● Sagadi looduskool ● Hakati 1977. aastal ulatuslikult restavreerima Peahoone pargipoolne külg Autor: Ivar Leidus (CC BY-SA 3.0 ee) Video https://www.youtube.com/watch?v=26cpskMoneM Kasutatud materjalid http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/110-juminda-tuletorn https://www.aidu.ee/2018/06/09/reisijuht-kirjutab-eesti-100-aaret-aidu-karjaar/ https://et.wikipedia.org/wiki/Valaste_juga https://www.puhkaeestis
teatristiilis stiilis klassistiilis Hotelli 20€ 60 m² 49 24 26 konverents i-ruum Hotelli 20€ 60 m² 49 18 26 banketisaal Härrastem 160€ 110 m² 100 35 40 aja peasaal Härrastem 20€ 65 m² 20 aja parlament Härrastem 30€ 40 m² 12 aja maalide saal Looduskool 25€ 60 m² 50 26 45 KONVERENSTI- JA SEMINARIPAKETTIDE KIRJELDUS Roheline seminar Annab keskkonnateadlikele inimestele võimaluse pidada seminare, saades samal ajal lähedasemaks ümbritseva looduskeskkonnaga. seminariruumi kasutamine kaheks päevaks dataprojektori kasutamine looduslikust materjalist valmistatud kirjutusvahendid tervislik kohvipaus 2-käiguline lõunasöök kohalikust toorainest
3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a
Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku
Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Ka 1970-ndail taastas mõisakompleksi metsandussüsteem ning praegugi haldavad Sagadi mõisa metsamehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisa väärtuslik minevikupärand toetab meie tänase päeva tegevusi. Palmse mõis Esimesed ürikulised teated Palmsest ulatuvad tagasi 13. sajandisse, mil see koos naaberküladega kuulus Tallinna naistsistertslaste Mihkli kloostrile. 1510. a. vahetas klooster Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. 17. sajandi teisel poolel läks mõis Virumaalt Hulja mõisast pärineva Gustav Christian
Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis. Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib olla erametsas kaasas, kui selleks on metsahalduriga räägutud. Telkida tohib eramaal 24h. Kuid metsaandide alla EI KUULU vaik, männikasvud, pilliroog jne. Munnitsipaalmaa- KOV Eesti looduskaitse 1910- esimene eesti looduskaitseala- Vilsandi linnukaitseala
veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus, ``Maailmaatlas``, 2000 lk 72. 5. Doring Kindersley, ``Maailma teatmeatlas``, 1998, lk 420-421. 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Sepik_River 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_River 6
Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Majutus Kauksi puhkeküla Pakutakse meeldivat puhkust Peipsi järve kaldal Kauksis, kus saab peatuda 2-ja 3- kohalistes suvemajakestes. Pesemisõimalused ja WC asuvad eraldi majas. Kui kõht läheb tühjaks saab keha kinnitada 80-kohalises söögisaalis, kus on lihtsad ja kodused toidud või külastada baari ja müügipunkti. Lisaks rannas päevitamisele ja
ökosüsteemiga. Tehnoloogia ja 3) Õppekeskkond: innovatsioon õuesõpe, arvutisimulatsioonikasu looduskool või tamine looduslike muuseum protsesside 4) Simulatsioonim mõistmiseks äng ,,Tiigriretk Eestimaal" 70
maakasutus metsamajandus metsakorraldus taimla- ja seemnemajandus, sh Tartu puukool puiduturustus külastuskorraldus, sh Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark looduskaitse, sh Põlula kalakasvatus (2014) Riigimetsa võimalused: 13 puhkeala, 214 matkarada, sh õpperajad/223 looduses liikumise rada (2 562 km), 19 invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309 kattega lõkkekohta, 3 maastikusõidurada, 28 metsaonni, 16 metsamaja,1 looduskool (Sagadi), 1 loomapark (Elistvere), 4 loodusmaja (Mäe, Mändjala, Ojaäärse, Simisalu) , 15 külastuskeskust 2 teabepunkti Igaüheõiguse mõte Lõket tohib teha üksnes selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas! ︎NB! Lõkke puhul ei kehti, et kui ei ole keelatud, siis võib! Ettevalmistatud koht võib olla maaomaniku isiklikuks tarbeks või ebaseaduslikult tekkinud ︎Lõkke tegija vastutab ohutuse eest! Telkimine: ︎Eramaal telkimine omaniku loal
annaabi.ee 
