LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
kes hammustavad väga valusasti. Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki. Parmud kuuluvad koos mitmesuguste teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi. (Luig 2006) Kehaehitus Parme on eestist leitud enam kui kolmkümmend liiki, kes on keskmise suurusega kuni suured ehk 6-26 millimeetrise kehapikkusega, neil on läbipaistvad või hallikad tiivad ning nad on kahetiivalised kärbsed. (Looduskalender 2014) Nad meenutavad väliselt suurepealisi jässaka kehaga kärbseis. Nendele üheks iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad. (Vikipeedia 2015) Kõige tavalisemalt kohatud parmuliigid Eestis saab jagada kolme rühma meelespidamimseks välimuse järgi. Kõige enam liike (perekonnad Tabanus, Atylotus, Hybomitra), nii väiksed kui suured, kuuluvad tüüpi kelle tiivad on läbipaistvad ning nende silmad on vöödilised. Perekonnal
2014. Tartu Postimees. Ajaleht küsib. Kättesaadav: http://tartu.postimees.ee/2871369/kuumad-kusimused-miks-see-kuumus-kull-parmude- tiibu-ei-karbi (külastatud 02.04.2015). •4. Kalapeedia. Kättesaadav: http://www.kalapeedia.ee/parmud-ja-nende-vastsed.html (külastatud 02.04.2015). •5. Pärnumaa kutsehariduskeskus. Õpiobjektid. Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tiivad.html (külastatud 02.04.2015) •6. Looduskalender. Parmudest, siis kui neid on. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20709 (külastatud 02.04.2015) Tänan kuulamast!
hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. · Surulaste röövikud imiteerivad madu. · Pikim imilont on liigil xanthopan morgani. ~35cm. · John Linnell (rokk bändist They Might Be Gigants) ,,Bee of the Bird of the Moth" · 1991.a filmis ,,Voonakeste vaikimine" Allikas: http://www.lepidoptera.eu/minipic.php?ID=1002&scale=1 Kasutatud kirjandus: · 1. Kuresoo R. Looduskalender. Surud varasuvistel õitel. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20403?device=desktop (04.04.2015). · 2. Loomade elu: 3. Köide. Selgrootud III. (1984). Tallinn: Valgus./ Toim. H. Remm. 301-305 lk. · 3. Oliveira, Gibbs, Barbosa, 2004. Moth pollination of woody species in the Cerrados of Central Brazil: a case of so much owed to so few? Kättesaadav: http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00606-003-0120-0 (04.04.2015). · 4. Remm H
rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava ja mitu korrust. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve, puhastades vanu käike ja kaevates uusi. Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased, kährikud. (Looduskalender) 14 Mägra menüü on äärmiselt mitmekesine. Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused, vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987)
(paaride arv, võimalikult kaasaegne info, mitte vanem kui 10 aastat) Väike-konnakotka asurkond on meil Eestis hetkel suhteliselt stabiilne ning heas seisus. Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas. (Looduskalender 2011) Peamiseks ohuteguriks on Väike-konnakotkal nii Euroopas kui ka Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning see häirib pesitsuse ajal. (Sulbi 2010)
Värvuselt on ta punakaspruun, kasvab tavaliselt sügavamal kui 3-4 meetrit, aga harva leidub ka paari meetri sügavuselt. (Trei, 1991) Agarik sisaldab endas polüsahhariidi nimega furtsellaraan, millel on tugev tarretusõime ja seepärast kasutatakse teda kondiitritööstustes. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] Sedaa ainet kasutatakse lisandina sefiiri, marmelaadi ja ka piimatoodetes. Pakendi peale on ka sel juhul kirjutatud märge E406. [http://www.looduskalender.ee/node/11459] Furcellaria lumbricalis ehk agariku lahtine vorm on tihedate kiirjate harudega peaaegu kerakujuline, 5-12 cm läbimööduga. Tal puuduvad risoidid. Talluse ümmargune ehitus on hea, et mööda lamedat merepõhja rulluda. (Trei, 1991) Pilt 4. Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis Allikas: [http://www.vattenkikaren.gu.se/fakta/arter/algae/rhodophy/furclumb/furclu.gif] Phyllohora truncata f. Truncata (Pilt nr.5) kõhrjas tallus kinnitub kividele või paeplaatidele
napib ning hea haistmismeel, mis aitab tal teiste loomade jälgi lugeda. Nagu paljud loomad vahetab rebane karvkatet kaks korda aastas ning seetõttu peab ta enda 14 kasuka eest hoolitsema ja seda pidevalt puhastama (MacDonald & Barrett, 2002). Kui loom satub hädaolukorda, on ette tulnud juhtumeid, kus ohver on enda kaitsmiseks teeselnud surnut. Niimoodi võib käituda ka rebane, lootes eluga pääseda (Looduskalender, 2014). Ühelegi loomale ei saa panna külge kindlaid iseloomujooni ning samuti ei saa me öelda rebaseliigi kohta, et ta on uudishimulik ja kaval, kuigi neid saab kaudselt siduda kiskjaliku eluviisiga. Mida leidlikum ja uudishimulikum on loom, seda suurem šanss on tal ellu jääda ja seda kindlam on, et antud liik jääb püsima. (Mänd, 1998) Rebasele oli omistatud ka 6 omadust, mis ei ole seotud looma ökoloogiaga. Need
annaabi.ee 
