" · "Loodus on teadvusetu vaimsus, ja vaimsus on teadlik loodus." Teoses "Transtsendentse idealismi süsteem" (1800) vaatles ta eneseteadvust kui teadmiste ülimat printsiipi. Eneseteadvus produtseerib nii iseenda ja mitteteadlikult (unbewusst) objektide maailma. Mina kui subjekt on identne Mina kui objektiga, muutes seda mõteldes objektiks. · "Mina ei ole midagi muud kui iseennast objektiks muutev produtseerimine." Oma loodusfilosoofias oli loodus kui subjekt tema jaoks absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Kui oleks vaid puhas produktiivsus, siis ei sünniks midagi kindlat. Selletõttu peab olema mingi vastujõud või takistus, milles lähtuvad vormingud. · "Takistuse põhjus asub looduses endas, selles et see muudab end ise objektiks." Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevalt kujunemas. Näiv pdouktide
olemine. eeskujuks valgustatud monarh, kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks Pooldab vabariiki, Pooldab omandi mingil määral piiramist , progressiivset maksu Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale, Antiteetiline teooria tema õpetus tunnetus astmetest, Riik omanike organisatsioon, naised peaksid võrdse valimisõiguse , Loodusfilosoofias looduses on 2 poolust tema arvates. Samasusfilosoofia e. identsusfilosoofia ühtne on loodus ja vaimne maailm. Identsed.
teadvust, mis tähendab tegelemist millegi teadvusest enesest erinevaga ja selle poolt potentsiaalselt äratuttavaga. Seega on Jumalal teadvusliku olendina sarnaselt kõigile teistele teadvuslikele olenditele seesmine vajadus väljendada end looduses ja inimelus see tähendab milleski väljaspoolses ja saavutada selle eneseväljendusprotsessi kaudu täielik eneseteadvus. Nii sõnastab Hegel selle mõtte ,,Loodusfilosoofias'': ,,Just see ongi jumalik idee avastada ennast, kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim.'' Loomine Teadvuse seesmine vajadus ennast ,,teises'' manifesteerida ja väljendada juhatab meid üpris loomulikult Hegeli loomiskäsitluse juurde. Hegeli arvates on üheks klassikalise teismi puuduseks, et see vaatleb Jumalat maailmast eraldiseisvana, nii et kõik tema omadused eksisteerivad maailmast sõltumatult. 20
**************************** jutu lõpp ************************* Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnale kohastunud. Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "The Origin of Species", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see Looja plaanile. Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia teadusliku teleoloogiaga
Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska. Väga akadeemilised teosed. Ei unusta oma
Ja üleüldse on 2 moraali 1 mehele ja teine naisele. Näiteks: kui naine rikkub abielu siis ta paneb toime kuriteo ja purustab perekonna. Kui mees petab , siiis mees libastus kergelt, perekond jääb püsima. Kolmas saksa klassik, filosoofiline romantik, F.W.J.Schelling (1775-1854). Imelaps, 15 aastaselt ülikooli, 23 aastaselt oli ülikooli professor. Suur Prantsuse Revolutsioon oli tema jaoks vapustus. Oli kunsti kalduvustega, esteetika oli oluline. Tema vaated: 1) Loodusfilosoofias looduses on 2 poolust tema arvates. Polaarsuse seadus vastandlikud jõud, üks tahab pidevalt edasi liikuda/pürgida ja teine püüüab seda piirata, tulemuseks tasakaal. Rõhutab seda, et ei ole samal ajal vahet elus ka eluta loodusel (orgaanilisel ja mitteorgaanilisel vahe puudub). 2) Samasusfilosoofia e. identsusfilosoofia ühtne on loodus ja vaimne maailm. Identsed. Saksa klassikalise filosoofia tippmees G.W.F.Hegel (1770-1831). Nii nagu Goethe valitses kirjandust,
annaabi.ee 
