(Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin esimesed. Miks siiski kipume me ennast pidama ülimateks olenditeks, kellele on lubatud kõik. Käitudes ja pidades ennast ,,lõvikuningateks" ja vaadates kõigele ja kõigile ülalt alla. Meie esiisad pidasid lugu ja austasid loodust väga. Kuidagi oleme
Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli antiik. Baconi arvates on filosoofia aine sisuks kolmus - jumal, loodus ja inimene. Bacon jaotas filosoofia tegelikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja õpetuseks inimesest. Loodus, inimene, ajalugu, poliitika, ühiskond ja psühholoogia pakkusid Baconile palju huvi. 1609 ilmus Bacon'ilt antiikmütoloogia kogumik "Vanaaja tarkustest". Tähtsamad saavutused Francis Bacon püüdis luua sellise loodusfilosoofia, mis tagaks inimkonnale looduse tunnetamise ja valitsemise. Bacon oli loodusuurija kalduvustega ega ei soovinudki tunda uut matemaatilist filosoofiat. F.Bacon tahtis üles ehitada uue teaduste süsteemi mida nimetatakse
idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele
Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma.
Kõigepealt eristas ta kahesuguseid teadmisi: ühed tulenevad kogunenud palju inimesi; sellest tulenebki teatri suur mõju inimeste jumalikust ilmutusest, teised meelelisest kogemusest; ühed on arusaamadele ja kommetele. taevalikud, teised maised. Nii nagu vett on kahesugust (vesi võib kas sadada taevast alla või saada alguse maapõuest), on ka teadmisi Filosoofia liigitub loomulikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni
küsimuste ning kunstniku elu üle Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) · Saksa idealismi peamine esindaja, Õhtumaade üks olulisimaid mõtlejaid · Peateod ,,Vaimu fenomenoloogia" (1807) vaimu arenguteekonna analüüs meeltega kogetust läbi loomuliku teadvuse kuni spekulatiivse mõtlemiseni. Üritab teos kirjeldada vaimu ka inimvaimu teekonda, arengut läbi aja ja ruumi. · Ei pooldanud romatilist kunsti, kuigi elas sel ajal. · Tema filosoofia jaguneb: loogikaks, loodusfilosoofiaks, vaimufilosoofiaks. Kusjuures esteetika küsimused (kunstiteooria) kuuluvad vaimufilosoofia alla. · Alates temast hakati esteetikat pidama eelkõige kunstifilosoofiast, tema rääkis ellkõige kunstist mitte ilust enam · Meil ei ole Hegeli kirja pandud loenguid, vaid need on tema õpilaste kirjutatud. · Hegel on pigem kunstifilosoof. · Tema positsioon filosoofia ajaloos. Platoni, Aristotelese, Kanti kõrval olulisimaid Õhtumaade filosoofe.
tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski