pühendasid rohkem aega lugemisele tüdrukutega. Jones ja Wheatley (1990) uurisid õpetaja ja õpilase vahelist suhtlust 30-s kehalise kasvatuse ja 30-s keemia õppetunnis. Nad leidsid, et iga tüüpi suhtlustasandil saavad meessoost õpilased õpetajatega rohkem kontakti kui naissoost (nii positiivset kui negatiivset). Osaliselt sellepärast, et tagada mõlemast soost õpilastele võrdseid võimalusi, on õpetajad loonud rohkem ühesoolisi klasse matemaatikas ja loodusainetes. Teoreetiliselt kaoksid vähemalt pooled põhikoolis esinevatest õppimis- ja korraprobleemidest, kui klassid oleksid samasoolised. Tunnetuslike ja füüsiliste muutuste läbielamise ajal (murdeeas) võivad lapsed kasutada äärmuslikke käitumis- ja varjamisvõtteid. Nende reaktsioonid alates patoloogilisest kuni lihtsate käitumiskatsetusteni (,,lollimängimine", käe mittetõstmine või pidev
Peamiselt kasutatakse GIS-i koolides ruumiandmete visualiseerimiseks. Vähe kasutatakse GIS-i andmete analüüsiks, päringute tegemiseks, andmete kogumisel ja nende põhjal kaartide tegemiseks. Õpetajatele on korraldatud mitmeid GIS kursusi. Õpetajad vajaksid pikemaid kursusi, head juurdepääsu andmetele ja häid õppematerjale kasutamiseks. Soomes on loodud veebipõhine õpikeskkond PaikkaOppi, mis on mõeldud gümnaasiumiõplastele GIS-i õppimiseks ja rakendamiseks loodusainetes. Peamiselt koosneb praktiliste tööde juhenditest ja veebipõhisest GIS rakendustest, mis võimaldavad andmeid vaadata ja luua. Võimalus 6 kasutada valmis kursusi, ülesandeid, projekttööde kavasid. See keskkond on loodud mitmete organisatsioonide koostööna. 3.4 Norra Norras on GIS õppekava kohustuslik osa. Õppekavas pole aga täpsustatud, milliseid GIS-i alaseid oskusi peavad õpilased omandama. Tõlgendamisvõimalus on väga suur
Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega). Funktsioonid Õpilane: Jada Funktsioonid I y = ax + b , 1) selgitab funktsiooni mõistet ja ülesanded Arvjadad. üldtähist ning funktsiooni loodusainetes. y = ax 2 + bx + c , uurimisega seonduvaid mõisteid; a 2) kirjeldab graafiliselt esitatud y= x (kordavalt). funktsiooni omadusi; skitseerib Funktsiooni mõiste graafikuid ning joonestab neid ja üldtähis. arvutiprogrammidega; Funktsiooni 3) selgitab pöördfunktsiooni
5.Lugemisoskusest Enamikus kõrge lugemisoskusega maades on koolide erinevused õppetulemustes väiksed. Soome 10% nõrgemaid koole saavutas tulemuse, mis oli peaaegu 100 arvestuspunkti kõrgem OECD keskmisest. Samas on 10% parimaid koole ka vaid umbes 97 arvestuspunkti võrra ees madalama saavutusega koolidest. Arvestades eeltoodud 79% kõrge lugemisoskusega õpilasi, millele lisanduvad ka head teadmised matemaatikas ja loodusainetes, võibki laias laastus pidada ca 80% Soome koolide õpilasi edukalt edasijõudjaiks. Selline suhtarv näitab ka eluks vajalikuks ja tähendust omavaks tunnistatud teadmiste ning oskuste väärtustamist. Soome õpilased oskasid väga hästi infot leida ja seda interpreteerida, mõnevõrra halvemini suutsid nad teksti mõtestada ja hinnata. Õpilaste lugemisoskust hinnati viiel oskustasemel (madalaim tase 1 minimaalne toimetulek).
Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud Rahvusvaheliste saavutusuuringute läbiviijad: IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) http://www.iea.nl/ viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt. OECD viib läbi testi PISA (the Programme for International Student Assessment) http://www.pisa.oecd.org/ Mis on TIMSS? TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study) Eesmärk on uurida õpilaste teadmisi ja oskusi matemaatikas ning loodusainetes 4-ndates ja 8-ndates klassides Uuring korraldatakse 4-aastaste vahedega: 1995, 1999, 2003, 2007, 2011 jne. Hõlmab ka õpetajate küsitlust ning õpikute ja õppekava analüüsi. Eesti 8-ndate klasside õpilased osalesid uuringus 2003. aastal. Mis on PISA? PISA on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline saavutusuuring, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskust kohustusliku hariduse lõpul
oppekava.ee/index.php/LINK_55._Projekti-_ja_uurimist %C3%B6%C3%B6_v%C3%B5imalusi Artikkel pakub näiteid projektitööst III kooliastmes ja loovtöö zanriteks ning ülevaate uurimistööst III kooliastmel LÜHIUURIMUS - SIRJE NOOTRE LINK 76. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_76._L%C3%BChiuurimus Artikkel annab ülevaate lühiuurimusest III kooliastmel järgmistel teemadel: olemus ja eesmärk; uurimisprotsessi etapid; uurimistöö hindamine VALDKOND LOODUSAINED Uurimuslik õpe loodusainetes - Margus Pedaste, Mario Mäeots (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/3/3b/Uurimuslik_%C3%B5pe_loodusainetes.doc Põhjalik ülevaade uurimuslik õppe sisust, selle mõiste kujunemisest, definitsioonidest, uurimusliku õppe etappidest, uurimusliku õpiprotsessi reguleerimisest ja uurimusliku õppe rakendamisvõimalustest. Uurimuslike oskuste arendamine ja hindamine bioloogias - Margus Pedaste, Tago Sarapuu (WORD; PDF) http://www.oppekava
eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes; c. õppetöö mitmekesistamiseks ja haridusele parema ligipääsu tagamiseks, võtame kasutusele 23 seda lihtsustavaid uusi tehnoloogiaid. Laiendame e-õppe võimalusi, et kergendada koolikotti ja vanemate osalust õpiprotsessis. Loome e-gümnaasiumi, kuhu koondame akadeemilise õppevara ja kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida; d
arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja
annaabi.ee 
