toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erinevate meelelahutustegesvusega, mis on suunatud pimedate meelelahutamisega. Pimetate Selts MTÜ korraldab erinevaid võistlusi ja mänge (korvpall) millest pimedad saavad osa võtta. Pimedad inimesed suudavad mõnel määral isegi tööd teha, kus pole nägemine väga oluline. Üheks selliseks tööks oleks näiteks telefoniteel nõustamine või info jagamine. Pimedate inimestele on loodude erievaid viise, kuidas nad saavad liikuda omapäid linnas. Peamiselt kasutadakse juhtkoeri, aga on liikumiseks on võimalik kasutada valget keppi. Tänapäeval on isegi nutitelefonid tehtud pimetade jaoks kasutusõbralikus. Telefonid kasutavad süsteemi (accessibility) mis loeb neile telefonil oleva teksti ette. Pimetadele inimestel on 21. sajandil rohkem tähelapanu pööratud, nende õigused ja soovid on tehtud võimalikkult saranseks imestega kellel puudub puue.
· puutumatu looduse säilitamise vajadus, igal elul on väärtus, keskkond pole loodud inimeste vajaduste teenimiseks(süvaökoloogia). · Looduse õiglane kättemaks(ökoanarhism) · enne keskkonnas toimuvaid muudatusi peab toimuma ühiskonnas suur sotsiaalne muutus(ökosotsialism) · elada loodusega harmoonias, soodustada maaelu, elada kohalike ressursside arvelt, mitte ,,varastada" neid teistelt (bioregionalism) · naised ja naiste õigus on võrreldav loodude ja selle õigustega(ökofeminism) · inimeste käitumine ja suhtumine keskkonda sõltub kõik nende endi mõtlemisest, väärtushinnangutest(ökopsühholoogia). 2. Kuidas lahendatakse inimtegevuse tulemusel kerkinud või kerkida võivaid probleeme liberaalse, autoritaarse ja radikaalse ökoloogia seisukohalt? Liberaalne ökoloogia pakub probleemide lahendamiseks välja keskkonnahariduslike kampaaniate levitamise võimaluse, ka teatud piirangud kaubanduses/turunduses(s
on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi. Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki. Enamik Lahemaa niite ja puisniite on poollooduslikud. Looduslikud on mõned rannaniitudest, ka osa luhtade ja loodude kooslusi. Ka Lahemaa taimkatte suurim haruldus loopealsed ehk alvarid on kujunenud inimese ja looduse tuhandete aastate pikkuses koostöös. Lahemaal on registreeritud 50 imetaja-, 222 linnu- ja 24 kalaliiki. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid
kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. 28. Mis on alvar? Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge. Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad
Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad sukeldujad kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist. Kuid on olemas ka inimesele tõeliselt ohtlikke haisid, näiteks mõrtsukhai ja vasarhai, kelle rünnakud lõpevad tihti surmaga. Üldjuhul ei pea haid inimest söödavaks, vaid ründavad uudishimust. Teisest küljest on haid muutunud küllaltki haruldaseks ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. KASUTATUD KIRJANDUS: Malle Soosaar "Loodude Kutse" 2003, lk 104-105, 106, 110-111 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/ettevaat.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/haid.htm
mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised ootavad järge. Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast ajast pärit loometsi kasvab kolhoosikorra ajal maha jäetud põldudel ja karjamaadel. Vanu,
või rähksetel aladel, kus mullakiht on < 20 cm tüse. · Lähtekoosluseks on loometsad, millena pika aja jooksul ka taastuvad pärast majandamise lõppemist. · Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine.
annaabi.ee 
