Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
külmkonteinerites. Külmutuslaeva trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed. 4 Liha ja lihasaaduste transport Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. (R. Loodla 2003, lk 37) Liha riknemise põhjuseks on ensüümid ja mikroorganismid, mille tegevus on kõige aktiivsem temperatuuridel +40 kuni +500C. Ensüümide ja mikroorganismide tegevus lakkab 00C juures ja temperatuuridel +80 kuni +1000C mikroorganismid hukkuvad. Kõige parem moodus liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalatel temperatuuridel. Vastavalt veotemperatuurile jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks.
Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist. Tihedamalt toimub eestlaste koostöö Soome ja Sveitsi klimatoloogidega. Kliima muutustest saab rääkida alles pikkade aegridade puhul. Külli Loodla tõi mõningaid näiteid kliima muutumisest Jõgevamaal. Kui võrrelda kahte erinevat 30-aastast perioodi 1961-1990 ja 1971-2000 siis võib öelda, et talvised kuud on soojemaks muutunud ning ka sademeid on veidi rohkem. Ain Kallis ja Külli Loodla mainisid ka, et Jaak Jaaguse arvutuste kohaselt on temperatuuri tõus Ida-Eestis olnud suurem võrreldes Lääne-Eestiga. Mõlemad teadlased arvavad ka, et erinevad aastaajad ei kao kuhugi. Kuid, millisteks need kujunevad on raske öelda
aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise. Allikad 1) Lastikäsitlus, 2003, Tallinn, Rein Loodla 2) Wikipedia.merendus 3) http://jetgas.ee/lng-kasutamine/meretransport
36 - 1.39 20(16)...29 d=5 Kaer 408...640 1,81...2,21 26(21)...30 d=2; l=10 Rukis 715...810 1,25...1,42 21...30(32) d=1,5; l=5 Oder 612...790 1,42...1,84 16...46, av 25 d=1; l=8 Riis 575...760 1,34...1,95 20...36 d=2...3 Allikad: R. Loodla ,,Lastikäsitlus"; Gesamtverband der Deutschen Versicherungswirtschaft e.V. Teravili · Teravilja laadimisel-lossimisel eraldub palju nn. viljatolmu, mis tunduvalt raskendab tööliste töötingimusi ja on väga tuleohtlik. Suure kontsentratsiooni puhul võib viljatolmu ja õhu segu olla plahvatusohtlik. Seepärast peab viljahoidlaid regulaarselt viljatolmust puhastama.
teadmised ja merealased raamatud. Tänu tehtud arvutustele ja uurimisele, meil õnnestus kinnitada teadmised praktilisest küljest ja meelde jätta, kuidas merevedude 29 organiseerimine toimib ja mida on vaja alati silmas pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Yrjö Saarinen, 2012. Kursusetöö koostamise metoodiline juhend. 2. A.Eidast. 2012. Laevanduse töökorraldus ja ökonoomika 3. Loodla R. 2003. Lastikäsitlus. 156 lk 4. Lastindus ja laondus. T.Hunt ja A.Kiisleri loengukonspektid 2014. 5. UNCTAD’s Iron Ore Market 2011–2013 report : http://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx? OriginalVersionID=206 6. Marine Management Organisation, 2013 https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/3 21944/ 1037l.pdf 7. http://www.marinetraffic.com/ 8
00/imo:9288693/vessel:DELTA_PIONEER 9. https://www.deltatankers.gr/ 10. https://www.fleetmon.com/vessels/delta- pioneer_9288693_49030/photos/1282927/ 11. https://www.marinetraffic.com/ru/ais/details/ships/shipid:212498/mmsi:2403500 00/imo:9299903/vessel:DEEP_BLUE 12. https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/DELTA-PIONEER-IMO-9288693- MMSI-240244000 13. https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/MT-DEEP-BLUE-IMO-9299903- MMSI-240350000 14.Loodla R. (2003). Lastikäsitlus 40 RESÜMEE The main goal of a research was to choose the best suitable ship to transport 2 000 000 tons of crude oil from port of Primorsk to final destination of Rotterdam port. The factors such as a big distance, weather conditions and specifics of each port were making the calculations harder, because they introduced to us some extra fees and charges
annaabi.ee 
