mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse: ta asetas kolbi kuumutatud lihapuljongi, milles mikroorganismid väga meelsasti kasvasid. Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline. Kui teadlane jättis sellise kolvi toatemperatuurile seisma, siis sisenesid mikroorganismid kolbi küll kolvi kaelast, kuid lihapuljongini ei jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas. Kui teadlane seda kolbi aga loksutas nii, et puljong ulatas ka kurekaelani, siis sattus osa mikroorganisme puljongi sisse ja puljong muutus häguseks seal hakkasid arenema mikroorganismid. (Miksike) Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. - kurekaelaga kolb Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki. Tunnustused Aastal 1895 pälvis ta mikrobioloogide kõrgeima auhinna Leeuwenhoeki medali.
Kõige tõhusamaks kurja silma pilkude kahjutuks tegija arvati olevat pärgelpask. Seda kanti alati kaasas. * Targad väitsid oma teateid tihti unenägudest saanud olevat. * Saladuste teada saamiseks targad kasutasid arpu ehk kaalumist. * Pange pandi vesi ja loksutati nii kaua kuni vesi hakkas vahutama. Vahust aravati seda võivat näha, mida nad tahavad. Hilisemal ajal asendati vesi viinaga. Kõige pealt jõi seda tark ise, siis pakkus nõuküsijale ning seejärel loksutas viina vahule. Niimoodi vahu järgi ennustades otsiti enamjaolt vargaid. * Setud kasutavad nõidumiseks kannelt. Haigele mängiti kannelt, siis jäi too elama. Surnukeha juures mängiti kannelt, siis niipea keegi ei surnud. * Kaartide panemine - hilisemal ajal taheti sellega tulevikku ja saladusi teada saada. Enamasti tegid seda naisterahvad, keda hakati kutsumaks kaardimoorideks. * Lepatriinu kui lendab käe pealt lõuna poole, siis loodetakse ettevõttele kordaminekut, kui lendab
Vapper mees! Elektri uurimine jätkus. Järgmise tähtsa sammu astus inglane Francis Hawksbee, kes kuulis sellest mis juhtus prantsuse astronoomi Jean Picard'iga ja hakkas asja uurima. Nimelt kui Picard ühel hästi pimedal ööl baromeetrit hakkas teise kohta viima, loksatas elavhõbe klaastorus ja astronoom märkas, kuidas torus miski helendas otse elavhõbedasamba tipu kohal- "Torricelli tühjuses", ütleksime tänapäeval. Mida rohkem Picard elavhõbedat loksutas, seda tugevam helendus tekkis. Hawksbee jätkas katsetusi ja pritsis elavhõbedajoa kitsa toru kaudu õhutühja anumasse. Toimus see, mida Hawksbee oli aimanud: klaaskolvi seina pidi allaveerevad tilgad hakkasid kahkjalt helendama, nõrgalt küll, kuid siiski piisavalt, et tajuda selgesti nõu kuju. Hawksbee oli teadlik elektri tekitamise merevaigukatsetest ja küsis endalt: kas siingi on otsustava tähtsusega hõõrdumine, sedapuhku klaasi ja elavhõbeda vahel, ja kas helendus on
Laps peab tooma köharohu ja lusika. Laps nõustub ja käib jooksuga köögis ära. Tuli tagasi kahe rohuga ja kahe lusikaga. Laps vaatab kella, kuna teised räägivad kellast. Laps ütleb, et kell on juba natuke üle nelja, kuigi tegelikult on natuke enne nelja. Laps näitab emmele, et tõi kaks lusikat. Emme palub rohu välja võtta ja loksutada. Laps seda teebki. Loksutab mõlemat pudelit ja teatab emale, et loksutas ära. Emme: "Loksutasid ära?" Laps: "Jah, mõlemaid loksutasin." Laps võtab rohtu hea meelega, talle maitseb. Emme küsib, et kellele see lusikatäis läheb, laps vastab, et vennale ja annab talle. Laps keerab pudelitele korgid peale ning teatab, et tahab ka seda rohtu, mida venna sai, emme annab talle ka. Nüüd suundus laps venna ja tema issi juurde, kes suundusid lauamängu juurde. Mattias teatab, et tahab olla sinine. Vahetasid vennaga nupud ära
Riidles kogu aeg Jaaniga, kes ei teinud midagi, vaid sõi. Tüüpiline külajoodik tänapäeva maailmas, iga joodik oli kunagi karsklane. Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall-iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale. „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli
väiksemat kogust ei saanud kättesaadavate vahenditega kaaluda ning suurema koguse puhul püsis vaht liiga kaua ning katse oleks läinud pikale. Mõõtesilindrisse pandi 0,1 g kaalutud seepi ning peale valati destilleeritud vett nii, et mõõtesilindris oleks 100 ml segu. Destilleeritud vesi võeti sellepärast, et seal ei ole soolasid, mida leidub kraanivees ning mis takistavad seebi vahutamist. Mõõtesilindrit loksutati 10 korda, et see vahutama hakkaks. Autor loksutas silindrit 10 korda, sest rohkemaga oleks tulnud liiga palju vahtu, mis oleks hakkanud üle ääre ajama ning vähemaga ei oleks kodus keedetud seep vahutama hakanud. Peale loksutamist loeti mõõtesilindris vahu kõrgus ning mõõdeti seebilahuse pH-d universaalindikaatorpaberiga. Vahul lasti seista 10 minuti, seejärel mõõteti silindris uuesti vahu kõrgus. Autor tegi kõikide seepidega 3 vahutavuse katset. Saadud tulemused on all pool olevates tabelites (Tabel 1 ja 2; lisa 1 ja 2) Tabel 1
valitseb sensoorsete ja motoorsete närvide vahel anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822. aastal aga, tehes katseid elusloomadel, näitas Magendie, et selgmise närvikimbu läbilõikamisel seljaaju juures häirub erutumine, kõhtmiste kimpude läbilõikamisel liigutusvõime. (Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C
» Tomi hirmus saladus ja näriv südametunnistus sega- 78 sid tema und terve nädal pärast seda sündmust, ning ühel päeval ütles Sid hommikusöögi ajal: «Tom, sa vähkred ja räägid nii palju unes, et hoiad mind pool ööd ärkvel.» Tom kahvatas ja langetas pilgu. «See on halb tundemärk,» ütles tädi Polly tõsiselt. «Mis sul südamel on, Tom?» «Ei midagi. Ma ei tea midagi olevat.» Kuid poisi käsi värises nii, et ta kohvi maha loksutas. «Ja sa räägid igasugust lollust,» jätkas Sid. «Eile öösel sa ütlesid: «See on veri, see on veri, näe mis see on!» Sa ütlesid seda mitu korda. Ja siis sa ütlesid: «Ärge piinake mind nii -- ma räägin kõik.» Mida sa räägid? Mis sa tahad rääkida?» Kõik ujus Tomi silme ees. Pole teada, mis oleks võinud veel juhtuda, kuid õnneks kadus murepilv tädi Polly näolt ja ta tuli Tomile appi, ilma et oleks seda ise teadnud. Ta ütles: «Ah! Seda teeb kõik see hirmus mõrv
annaabi.ee 
