Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost. Mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Elektronpost ja tavaline postiteenus.........................................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)....................
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP
millised erinevad võimalused selleks on. Infotehnoloogia kasutamise võimalused tänapäeva Eesti meditsiinis on piiratud finantsprobleemide tõttu ja need sõltuvad kohalikke vajadusi arvestava tarkvaraga loodud andmebaaside väljatöötamise astmest. Infotehnoloogiavahendite kasutamise meditsiinis võib tinglikult jagada 4 suurde rühma: a) arvutivõrk meditsiinis; b) eesti-sisene arvutivõrk; c) raviasutuse-sisene lokaalvõrk; d) arvuti ja konkreetse meditsiinilise uuringu aparaadid. Referaadi kirjutamiseks oli tehtud meditsiiniliste kodulehekülgede analüüs püstitatud ülesannete raames. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Tiiu Laud. Infotehnoloogiavahendid meditsiinis. [WWW] http://www.kivilinn.tartu.ee/oppetoo/materjal/infotehn/eluvald.htm (27.09.2013) 2. Digilugu. Digiregistratuur.[WWW] http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/ETerviseProjektid/Digiregistrat uur (27.09.2013) 3. Vikipeedia
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Traadita lokaalvõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...........................
arvutisse lisaks abiprogrammi, mis oskab PS-failidega ümber käia (näiteks GhostScript). Termoprintereid kasutatakse eriotstarbelisteks töödeks, näiteks kauplustes vöötkoodide printimiseks. Tuntumad printereid tootvad firmad on Epson, Hewlett-Packard, Fujitsu, Nec, Star, Hyndai. Muud lisaseadmed Suhtlemist kohaliku arvutivõrgu (intraneti) teiste arvutitega juhib teie arvutis spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi
üksteist tuhat Internetiga ühendatud arvutit ning kolm-nelikümmend tuhat Interneti kasutajat, mis teeb üle kahe protsendi kogu Eesti elanikkonnast. Põhimõisted Arvutiside mudel ning selle üks võimalikke realisatsioone: Arvutivõrgud geograafilise ulatuse järgi: kohtvõrk (LAN, local area network) linna- ehk regionaalvõrk (MAN, metropolitan area network) laivõrk (WAN, wide-area network) Võrkude alamtüübid LAN kaart (LAN card, lokaalvõrk e. kohtvõrk) Lokaalvõrgud e. kohtvõrgud (LAN local area network) piiratud territooriumil, ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud olid enamasti väikesed ja ühendasid omavahel kuni kümmet arvutit ja ühe printeri. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Kohtvõrkude kasutuselevõttu võib põhjendada harilikult järgmiste asjaoludega:
503 service unable server on ajutiselt kättesaamatu 400 bad request server ei saanud päringust aru 401 päring oli anonüümne, on vaja audentida 403 forbidden kui puuduvad õigused lugemiseks 10. Interneti protokollid FTP ja SFTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 20 ftp data 21 ftp control ftp data/control (passive mode) FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: · klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks
Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima pikendatud sõnumiga XOR tehet. Lõpuks peab vastuvõtjal jääk Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43. Lokaalvõrgud, topoloogiad. Lokaalvõrk ehk LAN on kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad nende endi marsruutimistabelid muutuvad. mitteavalik arvutivõrk, mis on kontsentreeritud mingile võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on 33. Distance vector marsruutimisalgoritm. geograafilisele alale nagu näiteks maja piires või ülikooli väiksemate veavõimalustega. Samuti suudab sild ühendada eri
Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine Failide kopeerimine Andmevahetuse tüübid Passiivne ja aktiivne andmevahetus Serveri kannatuse katkemine Sisselogimise automatiseerimine Makrod Failinimedega manipuleerivad käsud: nmap ntrans case r-sunique Piiks Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek Poolelijäänud kopeerimise jätkamine Automaagiline pakkimine serveris Anonüümne FTP FTP olemus FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: · klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks
Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. Sõnumikommutatsiooni andmed pannakse pakettidena teele ja Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada Kui paketi saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n paketi võrra ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette nähtud
kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris /// ==> EHK Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma ,,välismaailma" teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss) ==> Mida peab NAT ruuter tegema? 1) Väljuvate datagrammide puhul peab asendama algse
vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris /// ==> EHK Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma „välismaailma“ teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss) ==> Mida peab NAT ruuter tegema? 1) Väljuvate datagrammide puhul peab
võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis
annaabi.ee 
