väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav. Käitumuslik lojaalsus eelloetletud faaside omadustele lisandub veel soov ületada käitumuskavatsuslikkusele ette tulevaid raskuseid. Ergastusmoment klient saab positiivse impulsi igalt ostult. Lojaalsusring. Kuldreeglid:
See seos kehtib nii toodete kui ka teenuste puhul. Selgus, et täieliku rahulolu korral on lojaalsuse tõenäosus 49% suurem kui tavalise rahulolu puhul. Nipp, kuidas rahulolu lojaalsuseni viib on võimalikult suure täielikult rahuloleva kliendikogumi moodustamine. Kui rahulolu on suur ja see on tõusev, kasvab samuti lojaalsus. Kui väikese rahulolu korral toimub hüpe, siis lojaalsuse tõus jääb tagasihoidlikuks. Keskmisest rahulolust klientide lojaalsena hoidmiseks ei piisa. See tuleb eriti selgelt ilmsiks tugeva konkurentsiga turgudel, kus rahulolevate ja täiesti rahulolevate klientide lojaalsusvahe on väga suur. Ka konkurentsibarjääridega turgudel on situatsioon sarnane. Kui olukord muutub, siis ilmnevad selgelt vahed pseudo- ja tegeliku lojaalsuse vahel. Seetõttu on kannatanud tuntud suurfirmad, nagu Xerox (patendikaitse lõppemine) ja IBM (uued tehnoloogiad).
ebameeldivused kõrvaldatakse) Ausus (lubada seda, mida suudetakse täita, hinnata kainelt võimalusi ja ressursse), Empaatia (jälgida hoolega kliendi probleeme ja püüda neid lahendada), Informatsioon (pakkuda teavet, mida kliendid vajavad otsuse langetamiseks) Usalduse tulemusena saab kujuneda pühendumus. 9) Pühendusmus Pühendunud tarbija on ühtlasi ka lojaalne tarbija. Käitumise poolest lojaalsena tunduv tarbija ei pruugi alati olla tugevas suhtes brändiga (hinnatundlik tarbija või ebalojaalne püsiklient), pühendumus mõõdab suhte tugevust tarbija ja brändi vahel. Püsiklientsus tugineb käitumisele ning on minevikku suunatud, pühendumus on seotud oleviku ja tulevikuga Ettevõtja peaks tegelema eelkõige pühendunud lojaalsusega. 10) Kliendi hankimise kulu - ühekordne kulu kliendisuhte alguses. Mida kauem suhe kestab, seda väiksemaks muutub kliendi hankimise kulu osakaal
Kuigi Aleksandri hiigelriik ei jäänud püsima, tähistas tema vallutus Kreeka ja Lähis- ning Kesk-Ida ajaloos uue ajajärgu nn. hellenismiperioodi algust (sellest lähemalt allpool). Oma edu (Aleksander ei kaotanud ühtegi suuremat lahingut) ja järelmõjuga on Aleksander kindlalt ära teeninud juba antiikajal talle omistatud hüüdnime Suur. Kreeka riigid Aleksander Suure ajal. Teeba hävitamisest kohutatud Kreeka püsis Aleksandri sõjaretke jooksul üldiselt lojaalsena. Ainult Korintose liidust kõrvale jäänud Sparta alustas 331. a., Traakias puhkenud vastuhaku ajel, Makedooniavastast võitlust. Spartalased palkasid varem Pärsia leeris võidelnud ja nüüd kodumaale põgenenud kreeka sõjameestest suure armee ja ründasid kuningas Agis III juhtimisel Makedoonia liitlast Arkaadiat, piirates selle pealinna Megalopolist. Ent kui Makedoonia asevalitseja Antipatros suure palgaväega
headuse ja valguse võidu nimel. Kultuse peamine usk oli hinge surematusesse, ülestõusmisesse ja viimsepäevakohtusse. Müsteeriumikultusi tauniti nii kaua kuni Rooma oli vabariik, impeeriumi ajal aga said nad väga oluliseks. Rooma religioon oli suhteliselt formaalne selliste jumaluste kummardamine, kes olid rezhiimi kaitsjad ja teotajad. Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli
korrale ning pidid toetama Mithrat võitluses kurjuse vastu headuse ja valguse võidu nimel. Kultuse peamine usk oli hinge surematusesse, ülestõusmisesse ja viimsepäevakohtusse. Müsteeriumikultusi tauniti nii kaua kuni Rooma oli vabariik, impeeriumi ajal aga said nad väga oluliseks. Rooma religioon oli suhteliselt formaalne selliste jumaluste kummardamine, kes olid reziimi kaitsjad ja teotajad. Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku
annaabi.ee 
